PUUST JA PUNASEKS | Kas maksuamet ja politsei hakkavad tõesti ehitajate jälitamisega tegelema?

Äripäev kirjutas täna, kuidas politsei ja maksuamet tahavad läbi uue superandmebaasi loomise hakata ehitaja iga sammu jälgima. Maksu- ja tolliamet kirjeldas nüüd ka Ärilehele, mis see siis täpselt on, mida nad plaanivad ja kui palju sel on ühist otsese jälitustegevusega.

Ärilehe küsimustele vastas maksu- ja tolliameti maksuauditi osakonna arendusspetsialisti Siim Tamm.

Kas te saaksite selgitada, mida täpselt plaanitakse, mis selle andmebaasi eesmärk on, kuidas sinna andmeid kogutakse, mis täiendavad kohustused toob see ehitusfirmadele endile kaasa, mis ehitajatele ja kuidas vastate kriitikale, et see on justkui otsene jälitustegevus?

Kindlasti ei ole eesmärk jälitada ega jälgida ehitajate liikumist. Andmestik puudutaks üksnes töö tegemist – kus ja kui kaua. Nt enamiku töötajate kohta on see andmestik täna juba olemas –töökoha aadress ning töökoormus. Ehitajate töö on aga oma olemuselt liikuv ning seetõttu täna kogutav andmestik ei kuva nende tegelikku töö tegemise kohta.

Seadusemuudatusega tuleks suurematel ehitusobjektidel kasutusele võtta elektroonilised registreerimisseadmed, mis fikseeriksid töötajate töömaal viibimise aja.

Eesmärk on vähendada registreerimata tööjõu kasutamist nii kodumaiste kui välismaiste isikute osas, vähendada ümbrikupalga maksmist ning parandada tööturvalisuse järelevalvet parema ülevaate saamisega ehitusplatsil toimuvast.

Ehitussektoris on ümbrikupalga riskiga ettevõtete osakaal üks suurimatest ning ausam konkurentsikeskkond on nii riigi kui ka ettevõtjate huvides. Lahendus aitaks kaitsta ka Eesti tööturgu, vähendades välistööjõu ebaseaduslikku kasutamist. Muudatus tooks oodatavalt aastas 5,7 miljonit eurot lisa maksutulu.

Täpsemalt on kavandatava muudatusega alates 2021. aastast peatöövõtjatel kohustus tagada suurematel ehitusobjektidel elektrooniline töömaale sisenemise ja väljumise registreerimine ning iga objektile sisenev töötaja peab enda töömaal viibimise selle kaudu fikseerima.

Samuti tekiks peatöövõtjal kohustus registrisse juba eelnevalt kanda kõik enda alltöövõtjad. Alltöövõtjatel tekiks omakorda kohustus registreerida oma alltöövõtjad ja nii edasi. Samuti peaks ehitusettevõte ühekordselt oma töötajad siduma elektroonilise võtmega, nt vastava kaugloetava kaardiga. Isikuid saaks ka ehituse käigus lisada.

Seejuures oleks võimalikult palju infot juba teiste andmebaaside põhjal eeltäidetud ning juurde küsitaks üksnes seda, mida mujal pole.

Nagu mainitud, pole huvi üksnes maksunduslik. Elektrooniline registreerimissüsteem võimaldaks tööinspektsioonil hõlpsamini jälgida töötervishoiu- ja ohutusalaste nõutete täitmist ning politsei- ja piirivalveametil paremini jälgida välismaalaste Eestis viibimist.

Samuti oleks tegemist tööriistaga ehitusettevõtetele ja tellijatele, kes saaksid ülevaate ehitusplatsil tegutsevatest ettevõtetest ning kindluse, et nende töövõtuahelas töötavad üksnes registreeritud töötajad.

Elektroonilise registreerimise kasutamise kohustus tekiks ehitusobjektidel, kui tööde eeldatav kestus ületab 30 tööpäeva ning ehitusobjektil töötab samal ajal vähemalt 20 isikut või eeldatav töömaht ületab 500 inimtööpäeva. Praegu peavad peatöövõtjad sellised objektid registreerima Tööinspektsioonis – muudatusega saaksime selle kohustuse ära kaotada.

Süsteemi kasutamine tooks peatöövõtjale kaasa kulud, mida peaks kandma ettevõte ise. Esialgne hinnang on, see kulu võib olla keskmiselt kuni 1000 eurot kuus pluss mõni euro iga töötaja kohta, kuid see sõltuks olulisel määral süsteemi lõplikust ülesehitusest ning funktsionaalsusest.

Seejuures on süsteemi funktsionaalsuse ja parameetrite määratlemine alles pooleli ning kõigi huvide võimalikult laialt katmise eesmärgil on ka ehitussektori esindajad sellesse kaasatud. Sarnased süsteemid, aga olemuselt kohmakamad nii ehitajate kui ka järelevalve seisukohalt, on meie lähinaabritest kasutusel nt Lätis ja Soomes.

Kas plaanite sarnast asja võtta kasutusele ka mõnes muus sektoris peale ehituse? Mida te ise näete selle andmebaasi kasutuselevõtu suurima ohuna või riskina? Mis positiivse muutuse see kaasa võiks tuua?

Kui see algatus peaks ehitussektoris edukalt käivituma, siis oleks süsteemi kasutamist võimalik tulevikus laiendada ka teistesse sektoritesse, näiteks metallitööstustesse. Vabatahtlikku kasutamise võimalust tegevusvaldkonnast sõltumata saaks aga pakkuda kohe süsteemi valmimisel.

Suurima positiivse muutusena näemegi ümbrikupalkade osakaalu vähenemist ja sellega seoses nii maksutulu kasvatamist kui ka ehitussektoris ausama konkurentsiolukorra tekitamist.

---

Ühtlasi täpsustas maksu- ja tolliamet, et nn superandmebaasi loomine ei ole eesmärk omaette, vaid see kaasneks plaanitava seadusemuudatusega, kus hetkel on jõutud vaid väljatöötamiskavatsuseni. Nagu demorkaatlikule seaduseloome protsessile kohane, vaieldakse kõik erimeelsused selle sisu osas enne läbi.

Ka ei tähendaks see otseselt uue andmebaasi loomist, vaid olemasolevatesse andmebaasidesse koguneva info koondamist. Seejuures peetakse jätkuvalt ka kõigist andmekaitsenõuetest kinni.