Endiselt valitseb väga suur ebakindlus selle suhtes, milline saab Brexit olema - kas järsk või pehme, millal see täpselt toimub, kui pikk on üleminekuperiood ning kuidas see mõjutaks Ühendkuningriigi ja ELi edasisi suhteid. Kuigi ELi liikmeks jäämine või siis järsk (ilma lepinguteta) lahkumine ei tundu kumbki hetkel tõenäolisena, on mõlemad siiski võimalikud ning nende kahe äärmuse vahel leidub ka mitu vahepealset varianti.

Erinevates uuringutes ja analüüsides on Brexiti mõju siiski püütud ka mõõta ning allpool on esitatud kahe Belgias tehtud uuringu tulemused ja mõned järeldused Eesti majandusele avalduva mõju kohta.

Üldjoontes võib Brexit Eesti majandust mõjutada mitmesuguste kanalite kaudu, millest olulisimad on kaupade ja teenustega (sh finantsteenustega) kauplemine, välismaised otseinvesteeringud, ränne, vahetuskurss, ebakindlus ja ELi eelarve. Suure tõenäosusega põhjustab Brexit kahju nii Ühendkuningriigile kui ka ELile. Kui eespool nimetatud faktorid mõjutavad negatiivselt ka tootlikkust, võib kahju olla suurem ja pikaajalisem. Samas aga võidakse asjakohaste poliitiliste sammude või saavutatud kokkulepetega neid mõjusid oluliselt leevendada või praeguseid sidemeid kasvõi osaliselt asendada.

Brexiti võimalikud mõjud Eesti majandusele

Belgia keskpangas tehtud uuringus, mis omakorda toetub mitmele varem avaldatud uuringule, tõdeti taas, et kõige kahjulikum mõju oleks järsul Brexitil. WTO reeglite järgi võivad sel juhul kohe rakenduda mitmesugused kauplemist takistavad tariifid ja tariifivälised tõkked. Need puudutavad näiteks kaupade päritolureegleid, tollikäitluskulusid, erinevusi regulatsioonides, nõudeid kvalifikatsioonile, standarditele ja litsentsidele, äriühingute omandiõiguste valdkonda, spetsialistide liikumist jne.

Ühendkuningriigi ja EL-27 vahelise kauplemise takerdumine mõjutaks rohkem Ühendkuningriiki. EL-27 katab ligikaudu poole Ühendkuningriigi ekspordist ja impordist, samas kui Ühendkuningriigi osa ELi väliskaubanduses on vaevalt üks kümnendik. Suuremad kaubanduskulud võivad tuua kaasa kõrgemad hinnad ning vähendada ekspordi- ja impordimahtu (nn osalise hävimise stsenaarium). Lisaks - kui kaubanduskulud tõusevad, võivad nii Ühendkuningriigi kui ka EL-27 ettevõtted suunata oma tegevuse uutele tarnijatele ja klientidele (nn ümbersuunamise stsenaarium).

Kõrvutades eri uuringute tulemusi, kus peale kaubandusmõjude on arvesse võetud ka muid faktoreid (muutused investeeringutes, rändes, eelarves, väärtusahelates jm), leiti, et maksimaalne tuvastatav kahju Euroopa Liidu majandusele tervikuna võib ulatuda 1,5%ni ELi SKPst. Riigiti on see hinnang siiski päris erinev - oluliselt suuremat kahju kannaksid liikmesriigid, kelle sidemed Ühendkuningriigiga on tihedamad (Malta, Iirimaa, Holland, Luksemburg, Belgia). Eesti hinnanguline kahju oleks keskmiselt 0,5-0,6% SKPst. Kui WTO reeglite rakendamisega ei kaasneks väga palju tõkkeid, väheneks selle kahju tõenäoline suurus Eesti jaoks 0,2%ni SKPst; soodsamate stsenaariumide puhul (vabakaubandusleping, tolliliit või EMP) isegi alla 0,1% SKPst.

Juunis 2019 avaldatud Leuveni Ülikooli uuringus tehti Brexiti mõjuanalüüs iga ELi liikmesriigi kohta. Globaalse võrgustiku mudelit (GNM) kasutades mindi Brexiti mõjude hindamisel sügavamale kui enamikus senistest uuringutest ning kaaluti nii pehme kui ka järsu Brexiti sektoriülest mõju lisandväärtusele ja töökohtade kadumisele igas ELi liikmesriigis.

GNM-mudel ei arvesta mitte ainult otseste (Eestist Ühendkuningriiki või Ühendkuningriigist Eestisse suunatud) kaubandussidemetega, vaid ka kaudsetega. Viimaste puhul võetakse arvesse ka juhtumeid, mil nt Eesti ekspordib elektrimasinate komponente Rootsi, too omakorda aga kasutab neid oma ekspordis Ühendkuningriiki. Sellisena hinnatuna suureneb Brexiti mõju Eestile tuntavalt. Uuringu kohaselt oleks Eesti võimalik kahju 0,3%-1,0% SKPst, olenevalt sellest, kas Brexit tuleb järsk või pehme.

Kokkuvõttes võib öelda, et kuigi Brexiti majanduslik mõju Eestile saab olema tõenäoliselt pigem väike, võib see järsema Brexiti stsenaariumi korral ulatuda isegi 1%ni SKPst.

P.S. Brexiti mõju Euroopa riikide, sh Eesti majandusele on üks taustateemadest Eesti Panga uues majandusprognoosis. Keskpanga uue majandusprognoosi aastateks 2019-2022 avaldab keskpank 17. detsembril.