Kreeka abistamise eestvedaja: väikeriigid nagu Eesti võivad segada hädas euroala riikide päästmisi

Polnud ammu, kui uudistes oli ühe Kreeka abipaketi vastuvõtte teise järel. ESM oli üks kolmest Kreeka päästjast. Teisteks olid Euroopa Keskpank ja IMF. Lisaks päästeti teisigi riike.

Kui rasked võivad sellised läbirääkimised olla, sellest saab ehk lugeda päästjate memuaaridest. Kreeka päästmisel nõudis näiteks Soome rahalisi tagatisi. Tohutult pingeliste läbirääkimiste käigus selleni ka jõuti. See aga tekitab küsimuse, et kas väikeriikide nagu Eesti sõnal on mingit reaalset kaalu, kui mõni suurriik nagu näiteks Itaalia või Hispaania vajaks päästmist. Hetkel pole märke, et mõni riik vajaks päästmist.

Päästeoperatsioonidel saab tagasisidet selle kohta, kas päästmisesse usutakse või mitte, sekunditega. Reaktsiooni saab näha võlakirjaturul ja börsil.

Luksemburgis toimunud ajakirjanikega kohtumisel ütles ESMi ehk Euroopa Stabiilsusmehhanismi juht Klaus Regling Ärilehele, et kuigi temale meeldiks rohkem päästeotsuste langetamisel vaid häälte enamuse saavutamine, valitseb sellistes riikide päästmise otsustes konsensuse vajadus. See tähendab, et kõik euroala riigid peavad päästmise heaks kiitma. Iga riigi hääl loeb.

„Mulle meeldiks rohkem, kui otsuseid saaks langetada häälte enamusega, kuid tuleb leida konsensus,“ lausus Regling selle kohta, et kas väikeriigid võivad pidurdada mõne suure riigi päästeprotsessi. „Alati jõutakse konsensuseni, kuid läbirääkimised võivad venida.“

Luksemburgis käimise kulud tasus Euroopa Investeerimispank.