FOTOD | M.V.Wooli ja VTA kohtusistungil saavutati kahes asjas kokkulepe

Kalatootja M.V.Wool ning veterinaar- ja toiduamet saavutasid täna kohtus põhimõttelise kokkuleppe, et ettevõte saab jätkata toore kala sisseostmise ning vahendustegevusega ning samuti võib müüa taaras kuumtöödeldud tooteid.

Osapooled leppisid Tallinna Halduskohtus kohtunike Maret Hallikma, Ruth Prigoda ning Kaupo Kruusvee juhtimisel toimunud instungil kokku, et vastav kokkulepe sätestatakse esialgse õiguskaitse määrusega. Vastava ettepaneku tegi M.V.Wooli advokaat Allar Jõks.

M.V.Wool esitab veterinaar- ning toiduametile sõnastuse osas oma ettepakud homme ning kohtunik Maret Hallikma avaldas lootust, et vastav määrus väljastatakse juba homme.

25.novembri ettekirjutusega keelas veterinaar- ja toiduamet M.V.Wooli kogu tegevuse. Tänasel arutelul jõuti põhimõttelisele kokkuleppele, et ettevõte võiks siiski jätkata vahendustegevust, kus Norrast ostetakse toores kala sisse, see tuleb ettevõtte logistikakeskusse pakendatuna ning läheb siit samas pakendis ka ostjale edasi ehk kala ei puutu kuidagi ettevõtte tootmisega kokku.

Lisaks on veterinaar- ja toiduamet põhimõtteliselt nõus, et ettevõte võiks müüa ka laos olevat kinnisest taaras kuumutatud tooteid. Näiteks marineeritud angerjat.

Veterinaar- ja toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda sõnul on kokkuleppe eelduseks, et amet saab ülevaate sellest, millised kaubad ja millal on ladudes liikunud ning täpse ülevaate lao olukorrast.

Kuigi ettevõte taotles ka võimalust müüa laos olevaid pakendamata kuumsuitsu tooteid, mis on samast partiist kui need, mis enne 25. novembri ettekirjutusega ettevõtte tegevuse peatamist olid juba kaubandusse jõudnud ning ei tohiks M.V.Wooli nõukogu esimehe ning ostujuhi Meelis Vetevoolu sõnul olla kuigi tarbijale ohtlikumad kui kaubandusse jõudnud, siis veterinaar-ning toiduamet sellega ei nõustunud.

VTA peadirektori asetäitja Olev Kalda lausus kohtus, et kui listeeriabakter on tootmises olemas, siis ei saa ühegi toote puhul, mis ei ole kinnises taaras kuumtöötlemist läbinud, ohtlikkust välistada.

Kas ja millal võiksid M.V.Wooli tehased tööd jätkata, on veel vara öelda. Ettevõte on lõpetanud Vihterpalu tehases puhastuse ning sealt võetud proovid olid negatiivsed. Nüüd oodatakse tehasesse VTA inspektoreid.

Olev Kalda kinnitas, et amet ei ole veendunud, et ettevõtte tootmises enam ohtu ei ole. Sestap oodatakse ettevõttelt puhastust puudutavatele küsimustele vastuseid, millest saaks järeldada, kas puhastus on olnud korrektne ja piisav. Kui vastused ametit rahuldavad, siis minnakse tehast kontrollima. Proovide vastused võtavad aega umbes nädala. Kui proovid on puhtad ning listeeriat ei leita, saab rääkida ka tehase taasavamisest.

Harku tehases lõpetatakse puhastus Meelis Vetevoolu sõnul lähipäevil, misjärel võetakse proovid ning kui need on negatiivsed kutsutakse VTA inspektorid omakorda proove võtma.
VTA kinnitusel peab ettevõte ka Harku tehase puhastuse kohta vastama ameti küsimustele. Need märkused esitas amet ettevõtte esitatud tegevuskava kohta 25. novembri ettekirjutuses.

Kohus kutsus osapooli üles kompromissi saavutama. Nagu kohtunik Hallikma enne lõunapausi tõdes, on osapoolte suhted väga sassi läinud. Kohtunik ütles, et ükskõik misspidi kohus kaebust ei lahenda, ei ole osapooltel kokkulepet, kuidas edaspidi käituda. "Kas saaks nii, et kohtuostsus ei muutuks selles mõttes mõttetuks, et saate küll tehase käima, aga varsti on see jälle kinni," lausus Hallikma.

Ehk oluline oleks osapooltel kokku leppida, kuidas edaspidi käituda.

Kohtunik Ruth Prigoda märkis, et kohus võib vaidluse täna ära lahendada, aga kui omavahel ei saada kokkuleppele, mida peab ettevõte esitama, et tõendada, et tooted on ohutud, siis ei ole sellest kasu. "Võime siin jälle istuda kahe või nelja kuu pärast eraldi. Oluline on, et Eesti turul pikalt tegutsenud ettevõte oma tootmise jälle avab ja sealt tulev toode on ohutu. Selleks on tarvis et oleks üks selge metoodika mida ja kuidas me teeme," lausus kohtunik, lisades, et seda ei saa kohus lahendada.

M.V.Wool tõstatas kohtus ka küsimuse sellest, kas proove ei võiks analüüsida ka kolmandas, sõltumatus laboris, näiteks Lätis või Soomes. Algselt oli Olev Kalda sellele väga vastu, võttes ettepanekut kui usaldamatust siinse akrediteeritud labori suhtes.

Kohtunik Hallikma toonitas, et kohtusaalist ei tohik jääda kõlama usaldamatus ja kolmanda osapoole kaasamine oleks samm valmisolekuks kompromissi saavutada. VTA esindajad lubasid uurida võimalusi proovide Soome või Läti riiklikult tunnustatud laborites analüüsimiseks.

Kohus andis osapooltele aega kokkuleppele jõudmiseks 8.jaanuarini.