Vältimaks olukorda, kus üksikisikud või organisatsioonid saaksid enamuse nõusolekuta omavoliliselt fundamentaalseid reegleid muuta, on bitcoin'i rahapoliitika ehitatud protokolli tasemel ja see ei allu välisele kontrollile. Pärast kõikide bitcoin’ide kaevandamist neid rohkem turule ei tule ja kokku saab neid olla ainult 21 miljonit.

Bitcoin’e kaevandatakse võimsate arvutitega, mis lahendavad matemaatilisi probleeme, et leida iga kümne minuti tagant järgmine plokk ja ploki kaevandajale emiteeritakse fikseeritud hulk bitcoin’e rahapoliitika alusel.

Iga nelja aasta tagant väheneb kaevandamise määr protokolli reeglite kohaselt 50% võrra ja seda kutsutakse pooldumiseks. Esimene pooldumine toimus 2012. aasta lõpus ja järgmine leiab aset 2016. aastal. Iga ploki kaevandaja saab endale 12,5 bitcoin’i. Päeva jooksul leitakse keskmiselt 144 plokki. Päevas teeb see 1800 bitcoin’i ja aastas 657 000. Praeguse pooldumistsükli järgi on bitcoin’i arvestuslik inflatsioon aastas 3,7%.

Järgmist kaevandamise määra pooldumist on oodata järgmise aasta kevade lõpus ja pärast seda saab ploki kaevandamise eest 6,25 bitcoin’i. Pärast järgmist pooldumist langeb bitcoin’i inflatsioon 1,8% tasemele ning 2024. aasta pooldumise järel on eeldatav inflatsioon 1,1%.

Pikemas perspektiivis võib progressiivelt vähenev inflatsioonitase aidata kaasa konkureerimisele üldtuntud valuutadega just ostujõu hoidmise aspektis, sest valuutade rahapoliitikat kontrollivad organisatsioonid ei ole kokku leppinud maksimaalses ringluses olevas raha koguses ega valuutade ostujõu säilitamises pika perioodi vältel.

Selle artikli tõi sinuni eestimaine krüpto-start-up Change. Aitame muuta krüptovaluuta ostmise nii lihtsaks kui võimalik. Krüptovaluutade sisse ja välja saatmise tasu ei ole ning osta ja müüa saab komisjonitasuta. Äpi leiad Google Playst ja App Store’ist otsinguga „Change Invest”.

Tegemist on finantsteenusega. Tutvu tingimustega ja küsi nõu asjatundjatelt.