Pangaliidu ettepanek: inimene võiks saada teise sambasse makstavat summat suurendada ning sellelt tulumaksu tagasi küsida

Teises pensionisambas osaleja võiks sarnaselt kolmandale sambale sambasse tehtud makselt tulumaksu tagasi saada, toob Eesti Pangaliit välja kogumispensioni reformi kohta saadetud arvamuses.

Pangaliit tegi riigikogule saadetud arvamuses seaduseelnõule järgmised põhimõttelised ettepanekud:

• II sambas osaleja võiks omada võimalust suurendada enda palgast makstavat 2% määra, mis suunatakse pensionisambasse. Suurem paindlikkus sissemaksete tegemiseks võimaldaks tõsta tulevikus pensioni taset vs keskmine palk.
• II sambas osaleja võiks saada sarnaselt III sambale teha II sambasse sissemakseid, misläbi võiks isik antud makselt ka makstud tulumaksu järgmisel aastal tagasi küsida.
• Raske on mõista 10 aasta piirangut, mis rakendub pärast II sambast raha väljavõtmist. Kuna eesmärk võiks olla tuleviku pensionide maksimaalne määr, siis ei tundu eesmärgipärane, et seadus ei luba inimesel uuesti pensioni kogumiseks mõeldud lahendust kasutada.
• Börsiväliste instrumentide lubamine, nt kinnisvara vms sellised investeeringud, (läbi 2020 sügisesse planeeritud finantsvarade ülevaatamise) teeks krediidiasutuste vastutuse jälgida raha liikumist väga keeruliseks.
• Kohustusliku kogumispensioni reform nõuab krediidiasutustelt arendusi ning palju hilisemaid jätkutegevusi. Sellest tulenevalt ja arvestades muudatuste rakendamise tähtaegu on oluline, et operatiivselt saaksid paika tehnilised aspektid, seda eelkõige registripidaja vaatest, kellega krediidiasutuste süsteemid peavad ühilduma.
• Eelnõu näeb ette üsna suure hulga isikupõhiste kuupäevade, tähtaegade, summade, pensioni kogumisega seotud avalduste, lepingute jm andmete kogumist ja vajadust teenusepakkujatel neid andmeid reaalajas küsida. Kas võime eeldada, et kõiki seaduse täitmiseks vajalikke andmeid kogub, hoiab ja jagab Pensionikeskus? Kas on välja arvestatud, kui suureks võib kujuneda päringukoormus ja milline peaks olema andmevahetuskanali(te) läbilaskevõime oodatava koormusega toimetulekuks?
• Kindlasti on üheks komplitseeritumaks protsessiks II samba pensioni väljamaksete tegemine. Arvestades sellega, kui palju erinevaid stsenaariume võib iga isiku suhtes kohalduda, sh teenusepakkujate paljususega (mitu pensioni investeerimiskontot (edaspidi PIK) erinevate kontohaldurite juures, lisaks mitu pensionifondi), kas saame eeldada, et kõiki väljamakseid haldab Pensionikeskus ja kõik väljamaksed ning väljamaksete maksustamine toimub Pensionikeskuse kaudu?
• Eelnõu seab varasemas investeerimiskonto süsteemis puudunud tehnilise nõude, et „konto" peab olema arvelduskonto (ehk kontol peab olema IBAN). Turuosalised, kes on integreerinud oma süsteemidesse kolmanda osapoole poolt arendatud lahendusi (läbi nn „white label" ülesehituse) ning kes on saavutanud oma investeerimiskonto süsteemiga sobivuse Eesti maksusüsteemiga, ei puugi olla suutlikud täita otsest nõuet, et PIK'le peavad laekuma kogumispensioni maksed. Teeme ettepaneku laiendada tingimusi, mille kohaselt ei pea kogu investeerimistegevus (sh seotud rahalised laekumised ja maksed) toimuma läbi PIK, vaid võivad toimuda ka konto(de)l, mis on seotud PIKiga ning mis on kasutatav vaid PIK-le laekunud vahendite investeerimisega seotud tegevusteks. Sh laienevad teenust pakkuvale krediidiasutusele kõik kohustused tagada PIK'ga seotud nõuete täitmine.
• Kuidas võetakse arvesse ja kuidas maksustatakse II pensionisambast väljumisel (sh enneaegne väljumine) PIK-le laekunud dividende ja intresse, millelt on juba tulumaks (kas vastavalt Eesti TMS-le või väljamakse teostaja sihtriigi seadustele) kinni peetud. Milliste meetmetega välditakse topeltmaksustamist.
• Lisaks tuuakse välja, et kogumispensioni reformiga kaasnevad kontohalduritele mahukad IT arendused ja seoses PIK administreerimisega ka täiendavad tegevused:
• • Täiendav infovahetus Pensionikeskusega (konto avamine - sulgemine, sisse-väljamaksed ja vahetuse jms)
  • Pensionikeskusest tulevate korralduste töötlemine (eristada korraldusi nende sisu alusel)
  • PIK'ga seotud nõustamine (MiFID) ja kliendikommunikatsioon
  • Tehingupiirangute jälgimine ja analüüs
  • Investeerimispiirangute ja seotud nõuete jälgimine
  • Täiendav Tagatisfondi aruandlus

Swedbanki investeerimisfondide juht Kristjan Tamla toob enda kirjas välja ettepanekud, kuidas vältida vanaduspõlve sissetulekuks mõeldud raha ebaratsionaalset ja hetkeemotsioonidel tuginevat ärakulutamist.
Selleks teeb ta ettepanekud:

• kaotada praegune 10 000 euro piir ühekordsele raha väljavõtmisele ning jagada kõik välja võetavad summad kolmeks võrdseks osaks (võib kehtestada väikese piiri, nt paarsada eurot, millest väiksemate summade kolmeks jagamine pole rahaliselt mõistlik)
• pikendada ajalist vahet, mis jääb II sambast pensioniraha väljavõtmise avalduse esitamise ja raha kättesaamise vahele 9 kuule (võrreldes praeguses eelnõus 1 kuu)
• eristada II sambaga taasliitumisel kogutud raha välja võtvaid ja vaid makseid peatavad inimesed järgmiselt: a) säilitada praegu eelnõus olev II sambaga taasliitumise pikk periood (10a) nendele, kes otsustavad II sambasse kogutud raha välja võtta; b) võimaldada nendel, kes otsustavad I sambasse suunata üksnes sissemaksed (ilma kogutut välja võtmata), taasliituda II samba sissemaksetega üks kord aastas.