VIDEO | Apteegireformiga lepitakse? Tõnis Mölder: uut tühistamise eelnõud vormistamisel pole, teema on praegu laualt maas
Apteegireformi tühistamise üks eestvedajaid Tõnis Mölder (Keskerakond) väidab, et suurketid ei öelnud eelnõu koostamisel sõna sekka. Ta ütleb, et praegu uut plaani reformi tühistamiseks laual pole.
Sotsiaalkomisjoni esimees Mölder pidi eile leppima mõru kaotusega - riigikogu hääletas maha eelnõu, mille üks koostajaid ta oli. See tähendab, et vähemasti praeguse seisuga minnakse apteegireformiga edasi pikalt planeeritud kujul.
Täna teatasid apteegiketid, et protestiks suletakse ajutiselt apteegid. On see hirmutamine või teie meelest mõistetav? Mölder kostis, et reformi puhul on erinevaid osapooli ning antud juhul on tegu ühe poole väga äärmusliku sammuga. "Isiklikult ma ei pea seda heaks sammuks, sest selle läbi väheneb inimestele ravimite kättesaadavus, see ei saa ollagi ühegi osapoole eesmärk," sõnas ta, ent nentis, et mõistab, kuidas tegu on ühe huvigrupi äärmusliku meetmega. "Me ei saa keelata neil seda teha, kui nende soov."
Tänane Ekspress kajastas, kuidas Mölderi parteikaaslane Marika Tuus-Laul väitis, et Mölder tegi talle otsekohese ettepaneku, et ta ei tuleks sotsiaalkomisjoni istungile. Tuus-Laul on reformi tühistamise vastu.
Kuidas sellega ikkagi oli? Mölder väitis ka nüüd, et Tuus-Laulil polnud võimalik siis ise osaleda ja ta palus saata asendusliikme. "See on mõistlik, et komisjoni esimees suhtleb komisjoni liikmetega." Ekspressi artiklist käis läbi teine versioon, ent Mölder jäi endale kindlaks ja viis teema hoopis sellele, et eile olevat olnud demokraatia pidupäev, kus kõik said riigikogu suures saalis arvamust avaldada.
Mölder tõi välja, et eelnõu koostamise töörühmas olid koalitsioonierakondade esindajad, sealhulgas ka tema ise. Räägitakse, et apteegiketid panid põhimõtteliselt ise lauale, millega edasi peaks minema. Mölderi väitel oli eelnõu aga ikkagi kolme fraktsiooni ühisosa. "See polnud ka ühegi erakonna nägu, vaid koalitsiooni tahe ja soov."
Üks küsimusi tekitanud koht eelnõus oli tõik, et edaspidi võiks haruapteegi avada asulas, kus kuni 20 000 inimest (apteegireform näeb ette, et kuni 4000, suurem numbri puhul peaks avama üldapteegi). Mölder sõnas, et eesmärk pole see, et suuremates linnades poleks põhiapteeke (ehk üldapteeke). Ta sõnas, et ilmselt oleks sõnastust esimese ja teise lugemise vahel täpsustatud. Ta märkis ka, et tavainimene ei suuda eristada, kas tegu põhiapteegi või haruapteegiga.
Ajakirjaniku märkuse peale, et vahe ikkagi on - näiteks ei pea haruapteegis proviisorit olema ning ravimeid ei tohi ise segada - nentis Mölder, et nii on. Ta lisas, et alati peab haruapteegis olema võimalik võtta ühendust ka põhiapteegi proviisoriga.
Opositsioonis räägitakse, et juba on uus eelnõu sepistamisel, et ikkagi reform tühistada. Vastab see tõele? "Hetkel riigikogu andis siiski selge signaali, et apteegireform jõustub nii, nagu viis aastat tagasi otsustati," lausus Mölder. Ta lisas, et kui debatt siiski edasi läheb, võib koalitsiooni sees kokku leppida edasised sammud. Ta toonitas, et praegu pole mõtet eeldada või oletada. "Minule teadaolevalt sellist eelnõud tulemas pole, eilne otsus oli, et apteegireformiga minnakse lõpuni," rääkis ta ja viitas, et anti selge signaal, et see teema on täna laualt maas.