Suur küsimus: kas jõulukinkide tegemine toob sulle rohkem stressi või rõõmu?

Lähenevad jõulud toovad nii rõõmu kui ka muret. Mida ikkagi seekord lähedastele kinkida? Kas mu planeeritud eelarve on piisav või lööb mõni ootamatu kulu selle siiski liiga suureks? Kuidas kõigi tegemistega õigeks ajaks ühele poole saan, nii et jõuludest rõõmu jõuaks tunda?

Jõulude ajal on rohkem rõõmsamad need, kes väärtustavad aega perekeskis ja traditsioone, kui need, kes panevad põhirõhu hinnaliste kingituste tegemisele, kirjutab Leonore Riitsalu Swedbanki blogis Kukkur. Siiski, kingitused on jõulude oluline osa.

On leitud, et teistele kingituste hankimine teeb meile rohkem rõõmu kui iseendale asjade soetamine. Seega teevad jõulupakkide andmine ja annetamine meid õnnelikumaks. Kuidas aga see õige jõulukingitus valida?

Kingimure

Kingituste tegemise põhjuseid on leitud kolm – sotsiaalne, majanduslik ja isetu motiiv. Esimene liik väljendab kinnitust pühendumisest ja kuuluvusest. Näiteks, kingituse abil püüame kompenseerida liiga vähe koos veedetud aega, parandada või tugevdada suhteid. Samuti võime kingituse valimisel lähtuda iseenda staatuse kinnitamisest – mina olen see helde inimene, kes teeb hinnalisi kingitusi.

Majanduslikel kaalutlusel tehtud kingitused on pigem vahetuskaup. Sinult minule 50-eurone Piletilevi kinkekaart, mina sulle 50-eurose Matkaspordi kinkekaardi. Aus tehing, kumbki ei jää teisele võlgu. Teistpidi võib ohtrate kingituste tegemise abil vähendada ebakindlust.

Inimesed üldiselt tahavad teha vastukingitust, järelikult mida enam kinke teen, seda enam ka saan. Kui aga saan suure kingikuhja, olen järelikult paljude silmis oluline inimene.

Isetul ajendil antud kink võimaldab meil end hästi tunda ning ka oma tundeid väljendada. Näiteks näidata tänutunnet, et kaaslane meie kõrval püsinud on. Samuti teeb annetamine enesetunde paremaks. Iga kingitus kannab endas sõnumit saajale. Mõelge kingituse valimisel, mida sellega öelda tahate? Ehk on nii ka lihtsam otsusele jõuda.

Kallihinnaline kingitus ei kanna ilmtingimata paremat sõnumit. Esiteks, saaja ei pruugi aimatagi, kui hinnalise esemega tegu on. Hinna juurde mainime rikub aga sõnumi üsna kindlasti ära. Teiseks, kipume ülehindama enda tehtud kingituste väärtust ja alahindama teiste kulutusi.

Hinnast olulisem on hoolikalt mõelda, mis saajale meie sõnumi kõige paremini kohale toimetaks. Poest ostetu asemel võib see olla hoopis ise tehtud asi või ühiselt jagatud elamus. Kogemused jäävad paremini meelde kui esemed, samuti on need isikupärasemad kui poekaup.

Ennustamine on tänamatu töö

Tihtilugu suudame kergema vaevaga meenutada, mida eelmiste jõulude ajal elukaaslasele või vanematele kinkisime kui meenub see, mida neilt tookord kingiks saime. Oleme olnud nii hõivatud enda sõnumi valimisega, et nende oma enam ei meenugi.

Teisele kinki valides püüame ennustada, kuidas saaja reageeriks. Et me teise sisse ei näe, siis mõtleme esmalt iseenda kaudu – kuidas mina tema asemel reageeriksin? Seejärel püüame kohandada saajale, kuidas ta siis ikkagi tunneks. Paraku pole aga sellised ennustused eriti täpsed. Kui mõtlete oma riidekapile või raamaturiiulile, meenub tõenäoliselt mõni ese, mis ostmise hetkel tundus vägagi sobilik, tegelikkuses aga asjatult seisma jäi. Nii eksime ka teiste käitumise ennustamisega. Nende eelistused võivad meie omadest sootuks erineda.

Kingisaaja meelespea

Käitumisteadlased on andnud rea soovitusi ka kingituse saamisel käitumiseks:

1. Ära unusta kingituse avamisel rõõmu väljendada, isegi kui tegu pole just unistuste kingiga.
2. Kui saad kinkekaardi, kasuta seda koheselt. Vastasel korral võib see kasutamata ununeda.
3. Kui saad kingiks raha, ära pane seda pangaarvele vaid osta midagi endale olulist, mida muidu ehk soetada ei raatsiks. Kinkijad tahavad, et nende raha eest ostetu neid meenutaks. Samuti ei kuluta sa seda raha nii märkamatult ära.
4. Ole ettevaatlik kingituse edasi kinkimisega, nii võid tahtmatult kingi andjat solvata.
5. Ära mõtle üle kingi tegija sõnumit analüüsides.