Meditsiinivaldkonnas võib inimliku vea tõttu juhtuda kergemaid või raskemaid tervisekahjustusi. Lisaks kätkevad kõik operatsioonid endas ka terviseriski, mis võib ka paremini teostatud lõikuse tulemuse rikkuda. Seetõttu leiavad inimesed ennast vahetevahel olukorrast, kus tekkinud tervisekahjustuse üle tuleb vaielda asjad selgeks kohtus ja raskematel juhtudel välja nõuda ka rahaline hüvitis.

„Mõnikord on klientidel ebarealistlikud kahjuhüvitise ootused, sest mitte iga ebasoovitud tulemus ei ole veel selline, millega saaks reaalset kahjuhüvitist hakata nõudma. Näiteks mis puudutab ilukirurgiat, kus klassikalist raviviga on väga vähe praktikas aga sellist olukorda, kus patsient ei ole rahul milline on tema tulemus, seda tuleb ikka väga palju ette,” kinnitas advokaat Keijo Lindeberg.

Ta rõhutas, et arst peab patsiendile rääkima mida ta teeb, miks ta nii teeb ja mis need tulemused võivad olla. Rääkida tuleb ka sellest, mis on riskid ja mis võib valesti minna. Lindepergi sõnul on teavitamise pool ülioluline, millest tuleb patsiendile kindlasti enne ravi või lõikust rääkida. Kui see tingimus on korrektselt täidetud, saab patsient ise otsustada kas ta teeb selle sammu või mitte.

„Eriti oluline on see just ilukirurgia puhul, siis saame hiljem analüüsida, kas arst hoiatas kõige kaasneva suhtes või mitte,” toonitas Lindeber.

Kriminaalmenetlusse jõuavad juhtumid, mille raviviga on olnud fataalse kuluga või hilisem tervisekahjustus jätnud inimese ellu sügava jälje. Gregori Palm sõnab, et sisuliselt saab arst ise otsustada, kas ta läheb vangi või mitte. „Kui arst avastab, et tegi vea ja jätab enda tegevuse dokumenteerimata, siis on väga keeruline arsti karistusõiguslikult vastutama panna,” tõi Palm näite elust.

Nendest ja paljudest teistest küsimustest tuleb juttu juba selles saates ja ühtlasi otsime vastust, kui kaugel on täna patsiendikindlustuse seaduse eelnõu?

Kuula värsket saadet Delfi Taskust!

1x
00:00
Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid