„Tõelist põhjust me täna ei tea. Tegemist on noore riigiga, kus äsja on toimunud valimised ja sündmused arenevad n-ö võimuvaakumis. Uus valitsus ei ole veel ametisse asunud ning esimest korda peale Kosovo iseseisvumist on võimule tulemas uued inimesed. Ehk et üks võimalik selgitus oleks, et keegi püüab sogases vees kiiresti kala püüda. Peaauhinnaks oleks meie sealne laenuportfell 25 000 kliendiga ning 12 miljoni euroga," selgitas AS-i Iutecredit Europe tegevjuht Tarmo Sild.

Keskpanga üks põhjendusi oli, et firma pole Kosovos kasutanud intressimäära, mis oli kajastatud ettevõtte 2017. aasta äriplaanis. „Neil on kaks etteheidet - et neile ei meeldi meie aktsionärid ja et intressid on liiga kõrged. Esiteks, meie põhiomanikud on olnud muutumatult samad alates sellest, kui me turule sisenesime, midagi erakorralist selles ei ole. Laenuraha kaasame läbi Frankfurdi börsil noteeritud võlakirjade ning läbi Mintose ühisrahastuse. Ehk et kõik on väga läbipaistev. Laenuklientidega sularahatehinguid me ei tee. Hoiuseid avalikkuselt ei kaasa," märkis Sild.

Silla sõnul on intresside valdkond Kosovos reguleerimata ja äripraktikas on lähtutud Eesti referentsist. „Meie teenus on analoogiline Eestis tuntud Liisi järelmaksuga ehk et tagatiseta tarbimislaenud koduelektroonika jms ostmiseks. Inimene ostab 500 eurose asja ja maksab aasta aja jooksul selle 56 euro kaupa tagasi. Kosovo keskpank üritab aga väita, et kuskil on 236% intressiga laenud ja isegi veel suuremaid numbreid on kõlanud. Oleme otsinud nende väidetele kinnitusi oma kliendibaasist, ei ole leidnud," ütles Sild.

Iutecrediti tegevusluba peatati 6. detsembril. Kohe esimesel nädalal pöördus ettevõte abipalvega Eesti välisministeeriumi ja teiste välissuhtluses osalevate institutsioonide poole.

Välisministeeriumi kantsler Rainer Saks pöördus Kosovo kolleegi Fitim Sadiku poole eelmisel nädalal ja palus abi Iutecreditit puudutava olukorra lahendamisel. 12. detsembril saadetud kirjas ütles Saks, et Iutecrediti vastu rakendatud meetmed tunduvad õigustamatud ja see kahjustab Eesti investori huve.

Küsimusele, kui palju mõjutab Kosovo keskpanga otsus Iutecrediti tegevust, vastas Sild: „Investorite vaatest peaaegu üldse mitte. Grupi lubatud majandustulemus saab täidetud ka ilma Kosovo tütarettevõtte panuseta, oleme Kosovo enda grupist välja arvanud ja võtnud sellega seoses koheselt vastu kahjumi üle viie miljoni euro."

Sild sõnas, et praegu on Iutecreditil kaks eesmärki: saada tagasi tegevusluba ja tegevusloa tagasi saamine ning väikelaenude regulatsiooni tekkimine Kosovosse. „See viimane võtaks maha riski tulevikuks, et regulatsiooni puudusel hakatakse neid ei tea mis põhimõtetel ja mis arvutustega käigupealt välja mõtlema. Kui neid eesmärke ei ole võimalik saavutada, peame otsima lahenduse tõenäoliselt rahvusvahelisest kohtust. Kosovo on seal korduvalt olnud ja kaotanud," lisas ta.

Iutecredit Europe'i käive ulatus 2018. aastal 22,6 miljonit eurot ja kasum ligi 7,3 miljonit. Firma kuulub ligi 90 protsendi ulatuses OÜ-le Alarmo Kapital. Sellest üks pool kuulub Allar Niinepuule ja teine pool Tarmo ja Kristi Sillale.