Finnpulp tselluloositehas, mida plaaniti Kuopiosse, jääb nüüd tulemata, kuna Soome kõrgeim halduskohus asus kahe madalama astme kohtust erinevalt teisele arvamusele, kirjutab Helsingin Sanomat.

Nimelt keeldus kohus oma neljapäevase otsusega miljarditehase arendajale keskkonnaloa väljastamisest. Sellega rahuldas kohus keskkonnaühenduste kaebused ning tühistas Vaasa halduskohtu ja Ida-Soome ringkonnakohtu otsused. Neljapäevane kohtuotsus on lõplik ja edasi kaevata ei ole seda võimalik.

Kõrgeim halduskohus tõi oma otsuse ühe olulisema põhjendusena välja, et vastupidiselt veepoliitika raamdirektiivile, mis näeb ette põhjavee ökoloogilise seisundi parandamist, võib tselluloositootmisega kaasnev pikaajaline lisakoormus põhjustada olulist veereostust.

Nimelt selgus, et tehase rajamine on oleks oluliselt halvendanud Kallavesi järve vee olukorda, kuna plaanitud tehas oleks oma reovee sinna juhtinud. Samas olid aga tehase rajajad jätnud tegemata analüüsi, kui palju tehas kogu oma elutsükli vältel ehk 40-50 aasta jooksul järve vett reostab.

Soome kõrgeima halduskohtu otsus on väga ootamatu, kuna peatab täielikult 1,6 miljardit eurot maksma mineva tehase rajamise. „Meil ei ole plaan B-d, kuna keskendusime 100%-liselt Kuopio tehase rajamise plaanile,” rääkis otsust kommenteerides Finnpulpi tegevjuht Martti Fredrikson, vahendab Yle.

Tema kinnitusel on ettevõte otsustanud projekti tegevuse kohtuotsuse järel lõpetada. Keskkonnaloa taotluse protsess kestis ettevõtte jaoks viis aastat. Ka märkis Finnpulpi tegevjuht, et see kohtuotsus saadab kindlasti negatiivse sõnumi teistele välisinvestoritele. „Ma arvan, et lähiajal ei hakata Soomes ühtegi välisprojekti arendama, mis nõuavad välisinvesteeringuid. See otsus takistab nende elluviimist,” põhjendas Fredrikson.

Seni on Finnpulpi projekti traditsiooniliste Soome puidusektori firmade hulgast väljajäävate tegijate seas kõige tugevamaks peetud. Projekti üheks osapooleks on Hiina pabertaskurätikute tootja Hengan International, kellel on Finnpulpis 36,5%-line osalus. Kui tehase rahamiseks oleks roheline tuli antud, oleks see loonud Soome 3400 uut töökohta, neist 1500 oleks tulnud Põhja-Savo maakonda.

Arutelu pooleliolevate tselluloositehaste projektide üle sai suure hoo sisse kevadiste parlamendivalimiste ajal. Ennekõike tunti muret selle üle, et kui need tehased rajatakse, võib see endaga kaasa tuua Soome metsade üleraie, mis omakorda võib seada ohtu kliimaeesmärkide saavutamise.

Muidugi tõstatab nii värske kohtuotsus kui ka üleüldised riiklikud kliimapoliitika suundumused palju küsimusi nii metsatööstuse tuleviku kui ka Soome investeerimisest huvitatud välisinvestorite seisukohalt.

Investorid peavad nüüd hakkama prognoosima, mis võib hakata vähemalt järgmise kümne aasta jooksul sealset investeerimiskeskkonda mõjutama.