Venelased ootavad jätkuvalt seda majandusimet, mida Putin neile aasta tagasi lubas

Lõppeva nädala neljapäeval leidis taas aset Vene riigipea Vladimir Putini traditsiooniline pressikonverents Vene ja välismaa ajakirjanikele. Aasta tagasi lubas ta samal üritusel oma kaasmaalastele, et kohe-kohe läheb Vene majanduse olukord paremaks. Seda ei ole juhtunud.

Aasta tagasi ütles Putin oma traditsioonilisel aastalõpu pressikonverentsil, et Vene majandus vajab majanduslikku läbimurret ning lubas on kaasmaalastele, et kohe-kohe hakkavad asjad paremaks minema, kirjutab Bloomberg. Küll aga pole pikalt oodatud head ajad veel venelasi õnnistanud.

Tõeks ei ole saanud ka see 1,8%-protsendiline majanduskasv, mida Putin lubas, pigem piirdub Vene majanduse kasv sel aastal 1,3%-ga. Bloombergi analüütikute hinnangul võib see suisa 1,2% juures pidama jääda. Järgmiseks aastaks ennustavad nad 1,6%-list kasvu.

Siiski loodab Vene valitsus, et järgmisel aastal suudavad nad valitsussektori kulutuste ja madalate intressimäärade toel majandust niipalju turgutada, et kasv küündiks vähemalt 2%-ni. Analüütikute hinnangul on aga Putini enda ootus 3%-lise majanduskasvu järele ebarealistlik.

„See võib tõsiseks väljakutseks osutuda,” tõdes Moskvas asuva Renaissance Capitali majandusanalüütik Sofia Donets, kes vaatab niigi 2020. aasta majanduskasvule optmistlikumalt kui teised. „Me oleme vananev majandus, mistõttu oleks meil vaja majanduse struktuuris tohutult suuri ümberkorraldusi teha, et kõrgem majanduskasv muutuks võimalikuks,” põhjendas ta.

Putini lootused kõrgema majanduskasvu järele on tingitud sellest, et viimased viis aastat kestnud elatustaseme langus on hakanud omakorda mõju avaldama ka tema populaarsusele riigipeana ja toonud sel aastal kaasa ka hulga avalikke meeleavaldusi.

Natuke häid uudiseid oli tema jaoks kolmapäeval avaldatud andmetes, millekohaselt on palgakasv olnud oktoobris loodetust parem. Ka kasvasid jaemüügi käibed novembris 2,3%. See sisendab lootust järgmise aasta osas. „Kõige värskem statistika näitab, et nõudlus on hakanud Venemaal taas kasvama, kuigi see ei ole veel täies elujõus,” sõnas Bloombergi analüütik Scott Johnson.

Sellest aastast pidi käivituma ka 400 miljardi dollari suurune infrastruktuuriprojektide rahastusprogramm, mis oleks samuti pidanud panustanud selle aasta majanduskasvu numbrisse, kuid programmi algus viibis, kuna nende reeglite paikapanemine, kuidas täpselt peaks sealt rahasid jagama, võttis aega. „See kõlab suure summana,” nentis Putin detsembri alguses, kui Vene auditikoja juht märkis, et selle aasta eesmärgist on umbes triljon rubla ehk 15 miljardit dollarit alakulutatud.

Ainus hea uudis, mis lõppev aasta on Vene majandusele toonud, on aeglustunud inflatsioon, mis on jääb nüüd alla keskpanga poolt prognoositud 4% taseme. Venemaalaste sissetulekute reaalse väärtuse kasv aga läheb väga visalt, hoolimata sellest, et sel aastal muudeti nende andmete kogumise metoodikat.

„Järgmine aasta näitab ära, kas Putini poolt seatud eesmärki on võimalik täita või mitte,” sõnas Moskvas asuva Nordea panga Vene majanduse analüütik Tatjana Evdokimova. „Valitsus peab tõestama, et nad suudavad rohkem taristuprojekte korraga käima lükata,” lisas ta.

Tõeks sai ka Bloombergi nädala keskpaigas tehtud ennustus, et majanduse teemal hoidub Vene riigipea seekordsel pressikonverentsil sõna võtmast. Ainus, mis ta neljapäeval majanduse kohta märkis, oli see, et Vene majandus on välisšokiga kohanenud – jutt käis sanktsioonide mõjust – ning rubla on muutunud nafta kõikumistele vastupidavamaks.