Rail Balticuga seoses oodatakse Eestis enim kiiret rongiühendust Berliiniga
Eesti elanikel on kõige suurem huvi sõita Rail Balticu kiirrongiga Riiga, Berliini ja Varssavisse, selgus novembris-detsembris läbi viidud arvamusuuringust.
Äsja valminud uuringus küsiti inimestelt esmakordselt muuhulgas ka selle kohta, millised oleksid kõige enam huvi pakkuvad marsruudid Rail Baltica raudteel. Reisi sihtkohtadena tuntakse kõige enam huvi Berliini (77%), Riia (77%) ja Varssavi (72%) vastu.
Huvi Berliini-liini vastu on seda kõrgem, mida noorema vastajaga tegu. Samuti on huvi kõrgem venekeelse elanikkonna seas ning tallinlaste seas kõrgem kui muudes piirkondades. Tallinn-Riia liini osas vanuserühmade lõikes erinevusi ei ole, kuid taas on huvi kõrgem venekeelse elanikkonna ja tallinlaste seas. Vähim väljendatakse huvi Tallinn-Pärnu liini vastu, kuid ka siin pole huvi puudus ülekaalus. Tallinna ja Pärnu vahel liikumise osas on suurim huvi trassiäärsetes maakondades erinevates vanusegruppides.
Tallinnast Pärnusse loodetakse sõita ühe tunniga, Riiga kahe tunniga, Varssavisse maksimaalselt kaheksa tunniga ja Berliini maksimaalselt kümne tunniga.
Novembris ja detsembris läbi viidud arvamusuuringu kohaselt püsib Eesti inimeste toetus Rail Baltica kiirele raudteeühendusele varasemal tasemel ning seda toetab ligemale kaks kolmandiku Eesti elanikest.
Rail Baltica projekti elluviimist toetab värskeima arvamusuuringu kohaselt 62% elanikkonnast, ei toeta 24% ja seisukohta ei oma 14% Eesti inimestest. Kuigi projekti kindlasti toetavate inimeste arv on kasvanud kõigi varasemate mõõtmistega võrreldes kõige kõrgemale tasemele (23%), on nii projekti toetajate kui mittetoetajate osakaalud kevadega võrreldes pisut vähenenud ehk on kasvanud seisukohta mitteomavate inimeste hulk.
Võrreldes eelmise aasta sama ajaga on toetus raudteeprojekti elluviimisele kasvanud viie protsendipunkti võrra. Toetus on kõrgeim vanusegrupis 30-49 aastat ja kõrgema haridusega elanikkonna seas.
"Konkreetsed käegakatsutavad tegevused nagu ehituse algus Rail Baltica põhitrassil, Ülemiste terminali võitja valimine, Pärnu terminali projekteerimislepingu allkirjastamine ja paljud teised edusammud, annavad Eesti inimestele kindlust, et kiire ühendus Kesk-Euroopa pealinnadega on juba käegakatsutavas kauguses," rääkis Rail Baltica tehniline juht Anvar Salomets.
"Samas on projekti ajakava pingeline ja lahendust vajavaid küsimusi veel palju, mis võibki tekitada olukorra, kus osad inimesed ei tea, millist seisukohta projekti osas võtta," lisas ta pressiteates.
Nendest inimestest, kes Rail Balticat ei toeta, oleks enam kui pooled valmis keskkonnakahjude minimeerimise korral oma meelt muutma, 40% mitte toetajatest oleksid valmis projekti toetama juhul, kui see oleks lisaks sotsiaalmajanduslikule tasuvusele ka rahaliselt kasumlik.
RAIT Faktum & Ariko on elanike meelestatust ja teadlikkust Rail Baltica projektiga seoses uurinud sarnasele metoodikale tuginedes alates 2016. aasta sügisest. Värske küsitlus viidi läbi 1011 Eesti elaniku seas 25. novembrist 10. detsembrini.
