Boeingu tegevjuht Dennis Muilenburg vallandati esmaspäeval ametist pärast tormilist aastat, kus ettevõte on pidanud silmits seisma terve rea tagasilöökidega, mille hulgas on kaks surmaga lõppenud lennuõnnetust, lennuki 737 MAX tarne viibimine ning terve rida muid probleem, mis selle lennukitüübiga on kaasnenud, kirjutab CNN. Ettevõte võitleb jätkuvalt selle nimel, et saaks oma kõige uuema ja olulisema lennuki taas õhku.

Muilenbergi koha võtab 13. jaanuaril 2020 üle oktoobrist Boeingu nõukogu juhi kohale asunud lennunduse raudvara, 62-aastane David Calhoun, kes on ka varasemalt lennufirmat juhtinud ja kellel on tugevad sidemed nii lennunduses kui finantsmaailmas. Boeingu tegevjuhi kohale asumisega loobub Calhoun oma tänasest tippkohi kohast maailma ühes suurima investeerimisettevõttes Blackstone Group’is, kirjutab Wall Street Journal.

Väljakutse jääb nii Calhounil kui Boeingu finantsjuhil Greg Smithil samaks, mis oli ka Muilenburgil: taastada nii valitsusametnike, tarnijate, lennufirmade ja lennureisijate usaldus. Lennufirmad on kaotanud palju raha pärast seda, kui nad pidid selle aasta kevadel peatama ohutuse tõttu kõik lennud nende lennuparki kuuluvate Boeing 737 MAX-idega.

Lennundussektori regulaatorid on kritiseerinud Muilenburgi katseid kinnitada nii oma klientidele kui ka finantskogukonnale, et probleemid 737 MAX-idega saab kohe lahendatud. Seni on kõik, kellele ta on seda kinnitanud, pidanud nendes lubadustes pettuma. Uus juhtkond tegi esmaspäeval selgeks, et nad ei hakka midagi ennustama selles osas, millal võiks need lennukid taas õhku tõusta.

Boeingus töötava ametniku sõnul langetas lennukitootja otsuse Muilenburg vallandada oma pühapäevase konverentsikõne ajal. Nõukogule lähedal seisev ametnik sõnas, et nõukogu oli rahulolematu ka sellega, et Muilenburg hoidis aeg-ajalt neid infosulus – mingi informatsioon jõudis nendeni viibimisega ja see tekitas nõukogu jaoks ka palju üllatusi.

Boeing on kaotanud tänaseks ka seadusandjate usalduse, eriti pärast seda, kui lennukitootja endine töötaja tunnistas kongressi ees selle kuu alguses, et Boeing ignoreeris 737 MAX-i ehitades ohutusnõudeid. Üks vilepuhuja on ka vihjanud, et probleem oli ka ettevõttekultuuris, kus tehti asju üle nurga vaid selleks, et kulusid kokku hoida, ning tegi selle käigus ka tõsiseid vigu tootmises.

55-aastane Muilenburg sai maailma suurima lennukitootja tegevjuhiks 2015. aasta juulikuus. Ka tema oli enne olnud ettevõtte nõukogu juht. Sellest kohast loobus ta 2015. aasta oktoobris. Ta on töötanud Boeingus erinevate ametikohadel 1985. aastast saadik.

Lennukitootja uueks nõukogu juhiks saab nõukogusse kuuluv Lawrence Kellner, kes asub sellele kohale otsekoheselt. Ettevõte soovib, et nõukogu juhi koht ja tegevjuhi koht oleks lahus. Selle sammu astusid nad oktoobris, kui Muilenburgi asemel asus nõukogu juhtuma Calhoun, kirjutab CNBC.

Ameerika lennukitootja on pärast Boeing 737 MAX-iga seotud kriisi algust kaotanud 50 miljardit dollarit oma väärtusest. Ettevõtte aktsia on pärast teist, märtsikuus toimunud lennuõnnetust langenud 24%. Pärast esmaspäevast teadet, et ettevõte vallandab senise tegevjuhi, tegi aktsia 2,5%-lise hüppe, jäädes pidama 337,26 dollari juures.