Tööl oleme sellega harjunud, aga kas ka töötu võib läbi põleda?

Läbipõlemisest räägitakse üha enam, aga seda peamiselt töötajate seas. Rohkem peaks aga tähelepanu pöörama ka sellele, kuidas väsitab töötus ja pidev tööotsimine. Mis aitaks hoida töötu jaksu, kirjutab Tööheaolu.

Kindlasti põhjustab töötus stressi ja kui see kestab pikalt, siis võivad ammenduda inimese sisemised ressursid ning see viib kurnatuseni.

Kui rääkida töötust, siis ei saa siiski rääkida tööstressist või tööst läbipõlemisest, sest puudub suhe tööga. Töötusest tingitud kurnatus ei ole aga mingil moel väiksema kaaluga probleem.

Stressi võib vaadelda erinevatest vaatenurkadest. Ühe teooria järgi tekib stress olukordades, mida inimene peab oluliseks, aga raskeks või ohustavaks ning millega hakkama saamiseks pole piisavalt oskusi või kogemusi.

Üldistades võib stressiga toime tulla kolmel viisil: püüda lahendada stressitekitavad probleemid, leevendada stressi poolt tekitatud sümptomeid ja mõjutada seda, kuidas stressitekitavasse olukorda suhtutakse. Need viisid sobivad hästi nii töö- kui ka töötuse stressiga toimetulemiseks.

Tööstressi puhul rõhutatakse, et tuleb hoolitseda piisava taastumise eest. See tähendab, et aju, keha ja meel saab tööst välja lülituda ja energiat koguda.

Ka töötu ei pea tööotsimisega tegelema kogu aeg. Kui tööotsimisele on kulutatud terve tööpäev ehk kaheksa tundi, siis seejärel oleks aeg hoolitseda enda jõu taastumise ees - just nagu teevad tööl käijad.

Enda välja lülitamine on taastumise puhul oluline. Töötu puhul tähendab see välja lülitamist tööotsimisest ja muretsemisest töö leidmise üle. Õhtul ja enne magamaminekut ei tasu läbi surfata tööotsinguportaale ega viimistleda CV-d.

Loomulikult on kerge soovitada lõpetada muretsemine teatud kellaajaks, aga selle teostamine on raske. Muretsemist saab ja tasub mõjutada. Kui murettekitavad asjad tulevad meelde puhkusele mõeldud ajal, näiteks magamamineku eel, siis on hea need üles kirjutada. Endale võib öelda, et tegelen selle teemaga homme edasi.

Taastuda aitab ka see, kui tegeleda meeldivate asjadega. Eriti hea oleks, kui need paneksid kaasa mõtlema - näiteks keelte õppimine, tantsimine ja sport on selleks head hobid. Ka niisama jõudeolek on vajalik. Piisav liikumine, uni ning tervislik toitumine on olulised elusituatsioonist hoolimata.

Kui töötus kestab ja inimene on kandideerinud arvukatele töökohtadele tulemusteta, hakkab see negatiivselt mõjuma enesehinnangule. Siis on eriti tähtis tuletada meelde oma tugevaid külgi. Meil kõigil tasub alustada päeva naeratusega oma peegelpildile. Mõtteid peaks teadlikult juhtima asjadele, mis on hästi. Elus on ka teisi olulisi asju peale töö.