Koos sularahakuludega kasvab keskpanga eelarve järgmisel aastal tänavusega võrreldes 2,2 protsenti. Järgmisel aastal vähenevad käibemüntide ja meenemüntide tootmise kulud, samas on plaanis täiendada 2- ja 20-sendiste müntide varusid. Juurde tellib Eesti Pank 20-euroseid pangatähti, mis tähendab, et pangatähtedega seotud kulutused on suuremad kui 2019. aastal.

Keskpanga 2020. aasta eelarve märksõnad on küberturvalisus, toimetulek kriisiolukordades, muutuv keskkond finantsstabiilsuse tagamisel ja pank kui majanduspoliitika nõuandja. Eesti Pank panustab järgmisel aastal rohkem ekspertide ja ettevõtjatega peetavatele ühistele seminaridele, tellib oma kinnisvarale energiaauditi ja vaatab üle ruumipaigutuse.

Lisaks koostab keskpank Eesti Panga muuseumi uue kontseptsiooni ning teeb olulises mahus statistika infosüsteemi ning maksete arveldussüsteemide arendustöid. Sealhulgas käivituvad järgmisel aastal suuremahuliste ja kiireloomuliste maksete jaoks mõeldud arveldusüsteemi TARGET2-Eesti ja väärtpaberite arveldusplatvormi TARGET2-Securities arendustööd. Tööde eesmärgiks on pakkuda turuosalistele täiendavaid funktsionaalseid ja tehnilisi võimalusi ning tõsta nende arveldussüsteemide küberturvalisust ja samas vähendada kulusid, mida Eesti Pank ja teised keskpangad peavad süsteemide ülalpidamiseks tegema.

Eesti Panga prognoosi kohaselt on keskpanga järgmise aasta tulud 41,8 miljonit eurot, millest valdava osa moodustavad euroala keskpankade ühtse rahapoliitikaga seotud tulud. Lisaks plaanib Eesti Pank teenida tulu välisreservide haldusest ja muudest tegevustest. Keskpanga oodatav kasum on 2020. aastal 18,6 miljonit eurot.

Eesti Pangas on järgmisel aastal 230,4 töökohta ja palgafond kasvab 4,1 protsenti, 11,3 miljoni euroni. See võimaldab hoida Eesti Panga töötajate palku ligikaudu samal tasemel kui Tallinna finantssektoris, millega keskpank tööturul peamiselt konkureerib.