Eesti viimaste aastate edulool möödub karm aasta. Kas seis on tõesti nii kehv nagu meedias kirjutatakse?
Eesti Puitmajaliidu juhatuse aseesimees Martin Talts ütleb tagasivaates, et puitmajasektorile tervikuna möödus lõppev aasta eelmisega võrreldes mõõdukas kasvus - 9 kuu ekspordistatistika näitas üle 9% kasvu võrreldes eelneva aasta sama perioodiga.
„Erinevalt möödunud aastatest varjutasid tööstuse positiivseid näitajaid aga aasta teises pooles erinevad negatiivsed teated pankrottidest, saneerimismenetluste algatamistest, tootmiste koomaletõmbamistest jne," alustab Talts.
Tema sõnul on Eesti majatootjate peamised sihtturud - Põhjamaad, Saksamaa, Holland, Ühendkuningriik - pigem heas seisus, kuigi piirkondlikult võib turuolukord olla erinev. Kui näiteks Rootsis on Stockholmi piirkonnas uute elamuarenduste lisandumise tempo juba üle aasta oluliselt raugenud, siis suuremas osas mujal Rootsis püsib nõudlus endiselt tugevana. Kõigis vanades tööstusmaades on suur elamispindade defitsiit, samuti kasvav vajadus luua uut ja korrastada olemasolevat sotsiaalset hoonetaristut nagu lasteaiad, koolid, hooldekodud, haiglad. Suurimad tootjad sektoris on jätkuvalt Harmet, Kodumaja ja Palmako, kelle kõrval tunnustab Talts ka väikse- ja keskmise suurusega majatootjaid, kes on suutnud väljakutsetele vaatamata tehased töös hoida.
Koostöö väga tugev
Martin Talts ütleb, et sektor on endiselt ka üks tugevamaid koostööplatvorme Eesti ettevõtlusmaastikul, mida näitab tema sõnul ilmekalt see, et edumeelsemate puitmajatehaste ja tarneahela partnerite ühistööna on valminud ainulaadne 21. sajandi puitmaja näidishoone ning sektorit ja puitmajade tootmistehnoloogiaid tutvustav showroom. Kompetentsikeskus avati Eesti Puitmajaliidu 20. juubeli tähistamise raames Eesti Vabaõhumuuseumis.
Ebaõnnestujad tegid ise vigu
„Meedias ei ole tähelepanuta jäänud meie tootjate erinevad tagasilöögid, mis ei iseloomusta aga kogu tööstust ega markeeri mingit trendi. Põhjamaade valuutade ebasoodne vahetuskurss on juba pikka aega suur peavalu kõigile eksportijaile, pärssides tugevalt uute tööde saamist ja survestades müüma odavamalt. Samuti on hästi teada suurte peatöövõtjate-arendajate käekiri (eriti välismaiste) töövõtjatega asjaajamisel, mis pahatihti ei lähtu win-win põhimõttest ja kus ka pisivigadele reageeritakse täiesti ebaproportsionaalselt. Siiski peaks igat juhtumit vaatama eraldi ja tänavu pankrotistunud majatootjate puhul on ebaõnnestumistel oluline roll ka nende endi tehtud vigadel - kas puudujääkidel tootekvaliteedis, ebaadekvaatsel hinnastamisel, ebapiisaval dokumenteerimisel või muul," kirjeldab Talts.
Vaade on optimistlik
Talts toob välja, et valitsuse tegemised pole kokkuvõttes tööstusharu tegemisi seganud, ametnike tasandil toimub tihe ja konstruktiivne koostöö. Liidu liikmed hindavad seda, kui ametnikud ja nende kõrval ka riiki esindavad ministrid teevad oma tööd asjatundlikult, eetiliselt ja õõnestamata nende kuvandit välispartnerite (sh teiste riikide) silmis.
„Eksportivale tööstusele on riigitasandi kvaliteetne töö edukuse säilitamiseks märgilise tähtsusega. Järgneva aasta suhtes julgeks olla vaatamata rohketele väljakutsetele ettevaatlikult optimistlik," on Talts positiivne.
Ootused 2020. aastale
2020. aastal ootab Talts, et Eestis käivituks töö ehitussektori kaasajastamise suunas. Riiklikke kliimaneutraalsuse eesmärke on tulevikus võimalik täita vaid juhul, kui üks enim ressursse raiskav ja kasutav sektor - ehitus ja elamumajandus - võtab suuna suuremale industrialiseeritusele ehk hoonete tehaselisele tootmisele.
„Kindlasti soovime alustada ka Eesti puitehituse strateegia koostamist, mille raames töötatakse välja lahendused, mis aitavad vähendada taastumatute materjalide kasutamise osakaalu ehituses. Puitmajaliiduna jätkame aktiivset panustamist puidust ehitamise edendamisse, kvalifikatsiooni tõstmisse, liikmete koostöösse ja eksporti," ütleb Talts lõpetuseks.
