Tööstustele valmistab sügavat muret ja piinlikkust Eesti poliitiline kultuur, mis tekitab korvamatut mainekahju
Eesti Masinatööstuse Liidu liikmeskond kasvab järjepidevalt, mistõttu oleme oma 115 liikmega suurim töötleva tööstuse erialaliit. See on märk sellest, et ettevõtted on muutunud koostööaltimaks ja paindlikumaks jagada oma kogemusi ja know-how'd. Ka on masinatööstuse esindajad aktiivsemad kui iial varem ja pälvinud Eesti ühiskonnas laiemat tähelepanu: Aasta tööstur ja Aasta insener Arno Kütt Cleveronist, Aasta Naine - Emöke Sogenbits Hanza Mechanics, Aasta Logistikategu 2019 - Operaili multimodaalsed kaubaveod jt. Masinaehitus on läbi aegade olnud üks suuremaid eksportööre, mistõttu on Eesti jaoks tegemist võtmetähtsusega sektoriga.
Hoolimata sellest, et ekspordimahud on suurenenud olukorras, kus tööjõukulud ja muud tootmissisendite hinnad on vähendanud ettevõtete kasumeid, tuleb toime tulla oskustööjõu puudusele lahenduste otsimisega läbi automatiseerimise, digitaliseerimise või robotite kasutusele võtmise. Hüppeliselt on tõusnud vajadus kaasata insenere, et uusi tooteid arendada või oma tootmise efektiivsust tõsta. Praktiliselt igal nädalal saan küsimusi kas tean mõnd inseneri, keda ettevõtted saaksid tööle värvata või üle osta. Mõneks ajaks suudavad tuge pakkuda väiksed inseneribürood, kuid pikemas perspektiivis ei ole inseneride põud jätkusuutlik.
Masinatööstuse osalised on toime tulnud ettevõtete kasumi arvelt tööjõukulude hüppelise kasvuga, kuigi väikeste sammudega on siiski suudetud tööjõumahukust vähendada. Keskmine palgakasv on Swedbanki tööstusuuringu hinnangul olnud juba aastaid tööstuses keskmiselt 6-8% ning sama trendi jätkudes on tänases majanduskeskkonnas haavatavad ligikaudu pooled rasketööstuse ettevõtted. Edasi ei tohiks lükata investeeringuid automatiseerimisse, mille tasuvusaeg on alla viie aasta.
Masina- ja metallitööstuses kasvas lisandväärtus töötaja kohta 2018. aastal 15,9%, ületades 41 000 eurot ning olles madalam vaid puidutööstusest. Tõus on väga positiivne, vahemikus 2015-2017 kasvas lisandväärtus kokku vaid 1,5%. Lisandväärtuse leidmine ja kasvatamine on sektori peamisi arengusuundi.
2020. aasta edu sõltub väärtusahela juhtide müügivõimekusest, peamiste sihtturgude Soome ja Rootsi käekäigust ja ettevõtete investeerimisvõimekusest. Äris läheb kindlasti tõusvas joones neil ettevõtetel, kes tegelevad automaatikalahenduste, robotite ja integreeritud rätsepahenduste projekteerimise ja tootmisega tootmisettevõtetele. Tööstusele üldiselt valmistab väga sügavat muret ja piinlikkust Eesti poliitiline kultuur, mis tekitab kahjuks korvamatut mainekahju.
Fakte:
- Masina- ja metallitööstuses on 2200 ettevõtet, tööstuses kokku 7000 ettevõtet;
- 35 000 töötajat, 126 000 tööstuses kokku;
- Näiteid masinatööstusega seotud ettevõtetest: BLRT, Cleveron, Hekotek, AQ Lasertool, Hanza Mechanics, Saku Metall, Fortaco Estonia jt.