Telefonipetise ohvriks langenud raplamaalane kaotas pool miljonit eurot
Täna alustati kriminaalmenetlust selles, et 2019. aasta novembrikuus pakkus vene keelt kõnelev mees telefoni teel Raplamaal elavale isikule investeerimisvõimalust. Et raha kasvama panna, kandis raplamaalane kahe juhendaja nõudmisel ja juhendamisel raha välismaisele kontole, millele temal enam ligipääsu ei ole. Skeemiga tekitati isikule kahju enam kui 500 000 eurot.
Lääne Ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Liivi Reinhold sõnul jõudis see juhtum äsja prokuratuuri ning kuna kriminaalasi alles alustati, on hetkel seda võimatu kommenteerida.
Samuti on hetkel võimatu kommenteerida, kas ohvriks langenu võiks kunagi oma vara tagasi saada. "Selliseid juhtumeid ikka tuleb ja need skeemid ringlevad. Tuleb olla ettevaatlik ja mitte jääda uskuma ettepanekuid, mis on ilusamad, kui tahaks uskuda," lisas Reinhold.
Selline pettus ise-enesest ei ole midagi uut, ainult kahjusumma suurus on pretsedenditult hiiglaslik.
Kogu kahjusummat ei kantud üle ühekordse ülekandega, tehinguid oli rohkem.
Swedbank hoiatab, et ärge langege "soodsa investeerimispettuse" ohviks. Kuidas seda ära tunda?
Delfi Kasuliku poole on varasemalt pöördunud mitu inimest, kes on saanud kahtlase venekeelse kõne. Kaks kõne saajat said kõne numbrilt, mis algas +331 koodiga.
"Tuli praegu kõne numbrilt +33170613074, vene keeles. Ütlesin, et ei saa aru ja katkestasin kõne," kirjeldas lugeja.
Viimasel ajal levinud skeem näeb välja selline, et inimene saab investeerimisalase petukõne, kus pakutakse head investeerimisvõimalust. Kõned on vene keeles ja väga agressiivsed, helistajale vastamisega muutub pealekäimine veelgi pealetükkivaks. Kõige targem on selline kõne katkestada isegi siis, kui helistatakse veel tagasi ja seda mitmeid päevi.
eelmisel aastal on Politsei- ja Piirivalveamet registreerinud kokku 107 investeerimiskelmuse juhtumit, mille kogukahju ulatub 1,86 miljoni euroni. Keskmine kahju kuriteo kohta oli 11 000 eurot.
Kõnes kasutatakse pealetükkivat tooni, mille eesmärk on panna klient tegema kohest investeerimisotsust ning helistajad võivad tihtipeale rääkida mõnd muud keelt, hoiatab Swedbank oma blogis.
Helistajad kasutavad inimeste usalduse võitmiseks tihti välismaal registreeritud veebilehti ja viitavad, et tegemist on pika ajalooga ettevõtetega. Kui müügikõne on läinud edukalt, küsitakse kliendilt pangakaardi ja isikut tõendava dokumendi andmeid. Lisaks võidakse küsida ka muud isiklikku infot või suunatakse klient ettevõtte veebilehele ise oma andmeid sisestama.
Kuidas käituda, kui saad sellise kõne?
Kui saad sellise kõne, tuleks esmalt teadvustada, et igasugune investeerimine on risk ja kasumi teenimine ei ole kunagi garanteeritud. Kindlasti ei ole mõistlik kõne käigus teha investeerimisotsust ja anda enda isiklikke andmeid võhivõõrale (ID-kaardi andmed, PIN-koodid, fotod krediitkaardist jms). Samuti ära lae arvutisse programme, mis lubavad helistajal võtta üle pilti sinu arvutist (nt TeamViewer või AnyDesk).
Raplamaal võideti hiljuti lotoga pea miljoni jagu eurosid
On tähelepanuväärne, et Raplamaale, kus elab hiigelpettuse ohvriks langenud isik, on viimase paari kuuga tulnud kaks väga magusat lotovõitu.
25. septembril loositi "Suure lotokolmapäeva" telesaates välja Bingo Loto jackpot 462 334,30 eurot. Võitjaks osutus Raplamaalt pärit ehitusvaldkonnas töötav mees. Mehe sõnul on ta järjepidev Bingo Loto mängija, ostes alati veebist kahe mänguväljaga pileti viieks loosimiseks.
Teisi mänge on mees mänginud harva, kui siis ehk Kenot. Mees räägib, et väiksemaid võite on ta ikka ühtelugu saanud, aga unistanud on ikka korralikust, suurest võidusummast.
Võidust teab vaid mehe elukaaslane ja paar plaanib võidurahaga parandada oma elujärge ning soetada oma kodu. Praegust ametit mees armastab ja töötamist plaanib ta kindlasti jätkata.
19. novembril tuli teine suur võit. Finatsvaldkonnas töötava võitja täpsem võidusumma oli 399 718 eurot. Võidunumbrid valis naine ise. Enda sõnul mängib ta lotot pigem harva – 6-7 korda aastas, teatas Eesti loto pressiteate vahendusel.
Oma võidust sai naine teada loosimisele järgnenud hommikul, kui Delfist loetud võidu-uudis tuletas meelde, et tal oli ka pilet ostetud. Naine logis enda sõnul oma mängukontole sisse ikka üsna mitu korda järjest veendumaks, et ta tõepoolest võitnud on.
Võitja ja temaga koos võitu vormistama tulnud abikaasa arvasid, et tõenäoliselt investeerib võitja suurema osa võidusummast tuleviku tarbeks, kuid kindlasti saavad ka kõigi pereliikmete - peres on ka lapsed - väiksemad soovid täidetud. Võimalik, et makstakse tagasi ka kodulaen.
Politsei rõhutab, et imesid ei juhtu, tasuta lõunaid ei ole, ning kes lotot ei mängi, see ei saa ka võita.
„Seoses kelmusjuhtumiga Raplamaal tahaksin rõhutada, et telefoni või e-posti teel saabuvatesse investeerimisvõimaluste pakkumistesse tuleks alati suhtuda ettevaatlikult," teatas Rapla vanemuurija Tanel Alasmaa Delfile. "Taolisi petuskeeme on viimasel ajal Eestis kasutatud korduvalt. Üldjuhul sellistel puhkudel ei räägi inimesega ühendust võtvad teenusepakkujad eesti keelt. Tihti on inimesed, kes telefoni teel investeerimisvõimalusi pakuvad väga pealetükkivad. Mõistlik on numbrid, kust sellised kõned tulevad, ära blokeerida. Kui te ise seda teha ei oska, paluge abi, näiteks pereliikmetelt.
Kui keegi lubab kiiret hõlptulu ja ulmelisi summasid, siis see on juba väga selge ohumärk, et asi ei ole õige. Sel juhul on enne raha investeerimist hea mõte mõne lähedase või usaldusisikuga investeerimisplaan läbi arutada.
Mitte mingil juhul ei tohi võõrastel inimestel lubada ligipääsu teie arvutile ja pangakontole ega avaldada neile paroole. Samuti ei tohi jagada võõrastele enda dokumentide ja pangakaartide koopiaid/fotosid.
Politsei eesmärk on taolisi juhtumeid ära hoida ja parim viis selleks on inimeste teadlikkuse tõstmine. Samas on väga oluline sellistest juhtumitest politseile teada anda, isegi siis, kui inimesel on kahtlus, et ta on kelmuse ohvriks langenud.“
