Samas väitis 68 protsenti vastanutest, et nad on viimase aasta jooksul vaadanud, kui palju on nende teise sambasse raha kogunenud.

SEB on läbi uuringute kaardistanud Eesti elanike pensionialast teadlikkust juba mitmeid aastaid ning on murettekitav, et teise pensionisamba vabatahtlikuks muutumise eel on inimeste teadlikkus pensionisüsteemist jätkuvalt liialt madal.

”Investeering, mida teise samba koguja igakuiselt oma pensionifondi teeb, on inimese enda isiklik vara ning sissetulek pensionieas sõltub vägagi palju sellest, kas ollakse sobivaimas pensionifondis ja kas pensioni kogumisel on seatud õige eesmärk tulevase pensioni suuruse osas. Tavaliselt tuntakse muret, kas arvelduskontol on järgnevaks kuuks piisavalt raha, aga kaugemat perspektiivi ei osata näha ning hoolivus oma pikaajalisest rahalisest investeeringust on kaduvväike,” kommenteeris tänast olukorda SEB Life and Pension Baltic Eesti filiaali juht Triin Messimas.

“Vähene teadlikkus oma II pensionisamba hetkeseisust ei tule kindlasti tarbijaile kasuks. Pahatihti loetakse meediast Eesti keskmisi andmeid ning arvatakse, et ka endal on vähe raha kogunenud, mille eest ei ole võimalik oma pensionipõlve finantseerida või palju räägitud negatiivne tootlus mõjutab ka minu pensioniinvesteeringuid. Nii nagu iga pensionikoguja on unikaalne oma sissetuleku ja kogumisperioodi osas, on ka tema isiklik investeerimistulemus ja varade maht unikaalsed. Eesti keskmiste näitajate põhjal ei saa iga inimene enda jaoks õiget otsust teha,” lisas Messimas.

Pensionireformi valguses tuleks kindlasti esmalt üle vaadata oma teise samba kogumise hetkeseis. Seejärel kriitiliselt läbi mõelda, millise stsenaariumi abil enda tulevik kindlustada – kui palju on teadmisi, et ise investeerimisotsuseid teha, ning mis on sel puhul kulud või kas leidub teisi alternatiive, mille abil tulevikus enda pensionit suurendada.

SEB uuringu kohaselt üle poole vastanutest leidis, et neil tuleb ise oma tuleviku kindlustamiseks täiendavalt vahendeid koguda ning vaid 11 protsenti nentis, et kasutaks kohe teise sambasse kogunenud raha igapäevaste elamisvajaduste rahuldamiseks.