Omavalitsus toetas Linnamäe paisjärve muinsuskaitse alla võtmist

Jõelähtme vallavolikogu toetas neljapäeval muinsuskaitseameti ettepanekut, laiendada seni üksnes Linnamäe paisule kehtivat muinsuskaitse vööndit suurele osale paisjärvest. See suurendab lootust, et Eesti suurim hüdroelektrijaam jääb alles.

„Jõelähtme valla inimesed soovivad hüdroelektrijaama ja paisjärve säilimist, mis on kujunenud nende harjumuspäraseks elukeskkonnaks,“ ütles vallavolikogu esimees Väino Haab.

Kaitsevööndi laiendamisega säilib nii Eesti ehitusajaloo ja kultuuripärandi hulka kuuluv Linnamäe hüdroelektrijaam kui ka paisjärv, sest Jägala jõge ei saa taastada lõhejõena.

Muinsuskaitseamet avaldas seisukoha, et Linnamäe paisjärv on vajalik nii paisu, muistse linnuse kui asulakoha kaitseks. Alates 2002. aastast katkematult töötanud elektrijaama lammutamine tõusis päevakorda, kui Jägala jõgi tunnistati kalakaitsjate poolt ilma valla nõusolekuta 2004. aastal lõhejõeks ning nimetati 2007. aastal Natura alaks.
Lõhejõe projekti ellu viimisel häviks üle kolme inimpõlve kestnud elukeskkond ning hindamatud muistised, märkis vallavalitsus oma teates.

„Lisaks muinsuskaitse, sotsiaalmajanduse, kliimaneutraalsuse ning energiajulgeoleku aspektile soovib vald kaitsta järve ka põhjusel, et see kujutab endast toidulauda haruldastele nahkhiireliikidele,“ selgitas vallavanem Andrus Umboja. „Nahkhiir kuulutati 2020. aasta loomaks ja kelle suvekoloonia toitumispaiga likvideerimine Linnamäe paisjärvel oleks eriti vastutustundetu käitumine.“

Valitsus otsustas eelmise aastsa oktoobris, et kalakaitse huvid ei kaalu Linnamäe paisul üles kõiki teisi huvisid, pidades eelkõige silmas kohalike inimeste huve, aga ka taastuvenergia tootmise ning loomulikult ka kultuurimälestise säilitamise huve.
Linnamäe hüdroelektrijaama pais tunnistati kultuurimälestiseks 2016.a. detsembris ja kaitsevöönd ulatub paisjärvele vaid mõne meetri võrra.