Eesti olulisima äriülikooli kantsler ministeeriumi plaanist: meie tegevus muutub väga keeruliseks
Mart Habakuk ütleb alustuseks, et välistudengite seas katkestavad õpinguid üksikud õppurid ja seda peamiselt tervislikel või perekondlikel põhjustel. Mõnel juhul on olnud põhjuseks ka liiga suur väljakutse kohaneda Eesti eluoluga või edasijõudmatus õpingutes. Habakuk ei näe aga, et välistudengid neid kuidagi massiliselt kurjasti ära kasutaks ja õppimise kattevarjus tööle hakkaks.
Tema sõnul läbivad kõik EBSis õppida soovivad välistudengid tiheda sisseastumissõela. Sisseastumisintervjuudel küsitletakse kõiki tudengikadidaate põhjalikult, et mõista nende motivatsiooni, eesmärke ja võimalusi EBSis kraadiõppele pühenduda. Õppelepingud sõlmitakse alati EBSis kohapeal.
„Õpingute ajal tegelevad tudengitega aktiivselt õppekonsultandid ning oma õppegruppidest on hea ülevaade ka õppejõududel. Välistudengitel on Eestis elamisloa omamiseks kohustus õppida ülikoolis täiskoormusel ehk läbida semestris 75%-100% kohustuslikust õppemahust. Eesti kodanikest õppuritel on aga võimalus õppekoormust õpingute ajal muuta või vähendada.
Välistudengitele selline paindlikkus ei kehti: igasugused muudatused õppekoormuses või õppetöös mitteosalemine fikseeritakse ruttu ja ülikoolil on kohustus sellistest muudatustest koheselt teavitada politsei- ja piirivalveametit. Kolmandatest riikidest pärit üliõpilaste õpingute katkestamise madal määr näitab, et EBSi tullakse kraadi omandamise eesmärgiga," selgitab Habakuk.
Ülikooli pidamine muutuks keeruliseks
Siseministeeriumil on plaanis muuta välismaalaste seadust nii, et välistudengid saaksid nädalas töötada maksimaalselt 16 tundi. Seni on see olnud 40 tundi nagu ka kohalike tudengite puhul. Lisaks plaanitakse kehtestada vähemalt keskmise palga maksmise kohustus, selleks, et välistudengid ei asuks tööle madalapalgalistel kohtadel. Keerulisemaks muutub ka tudengi pere kaasa toomine Eestisse.
Habakuke sõnul on EBS rahvusvahelist EPAS akrediteeringut omav ülikool ja akrediteeringu taotlemise eelduseks on piisava hulga välistudengite olemasolu ülikoolis.
„Kui riik piirab tudengite võimalust õpingute kõrvalt töötada, pärsib see kindlasti tuntavalt rahvusvaheliste tudengite huvi Eestisse õppima asuda ning muudab keeruliseks Eestis rahvusvahelise (äri)ülikooli pidamise," on Habakuke sõnum.
Ta lisab, et Eesti konkurentsivõime tõstmiseks on määrava tähtsusega tuua siia eksperte ja talente ka mujalt maailmast ja läbimõeldud talendipoliitika vajadust rõhutab selgelt ka Eesti kõrghariduse rahvusvahelise tutvustamise strateegia (SA Archimedes, 2015-2020).
„Strateegia järgi on üks tõhusamaid vahendeid talentide värbamiseks seda teha kõrgharidussüsteemi kaudu. EBSis toimuvad näiteks magistriõpingud sessioonõppe vormis, kus õppetöö toimub üle nädala neljapäevast laupäevani. Sessioonõpe võimaldab oma elukorraldusse tuua rohkem paindlikkust ja sobib hästi töötavale magistrandile. See võimaldab tugengil õpingutega paralleelselt tuua oma ekspertiis ja end teostada mõnes Eesti ettevõttes," toob Habakuk välja.
Ta puudutab veel üht tahku. Õpingute kõrvalt töötamine on ka majanduslikku toimetulekut silmas pidades vajalik, sest kraadiõpingud on EBSis tasulised ja ülikoolil ei ole tudengite ühiselamut, mis tähendab, et tudeng peab oma elukoha eest hoolitsema ise. Lisaks peavad kolmandate riikide kodanikud õpingute alustamiseks EBSis tasuma ühe õppeaasta õppemaksu ette, seega peavad omama finantsressursse Eestis õpingute alustamiseks.
Süsteem juba töötab
Politsei- ja piirivalveamet on tihedas suhtluses ja koostöös Eesti kõrgkoolidega, tagamaks selged regulatsioonid ja protsetuurid, mis kaasnevad välistudengite Eestisse õppima- ja elamaasumisega. Need toetuvad omakorda kehitvale seadusandlusele. Selline koostöö on Habakuke arvates taganud vajaliku info kiire liikumise ja võimalike probleemkohtade operatiivse adresseerimise.
EBS täidab tema sõnul Eesti ainsa äriülikoolina äri- ja ettevõtlushariduse pakkumisel olulist rolli. Kaasaegne äriharidus peab hoidma rahvusvahelist joont, et ka Eesti ettevõtted oleksid rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised.
„Oleme seisukohal, et Eesti riigis pakutava hariduse vastu peab olema rahvusvaheline huvi ja ligipääs, et tagada välisekspertide ja talentide soovi siia tulla ja oma panusega meie majanduse elavdamisele aktiivselt kaasa aidata," ütleb Habakuk lõpetuseks.
2017. aastal õppis EBSis 499 välistudengit, aasta hiljem 515 ja sel õppeaastal on neid 490. Protsentuaalselt on välisüliõpilaste osakaal aga kasvanud 33,5 protsendilt 35,9 protsendile. Neis arvudes kajastuvad nii Euroopa Liidu kui selle välised tudengid. Ka Euroopa Liidu tudengid EBSi Helsingi filiaalis.
Ärileht kirjutas siseministeeriumi plaanist lähemalt sel nädalal.
