Sirje Potisepp: kavandatav plastimaks on Eesti tootjate jaoks kui karistusmaks

Kavandatav üleeuroopaline plastimaks kõlab Eesti tootjate jaoks kui karistusmaks, sest meil on Euroopa eesmärgid täidetud. Enne plastimaksu kehtestamist on tarvis usaldusväärseid andmeid plastpakendi turule laskmise ja ringlussevõtu kohta Eestis, sest vastasel juhul kujuneb meile määratud maks tegelikkusest oluliselt kõrgemaks Neid andmeid aga ei ole, kinnitas Toiduliidu juht Sirje Potisepp.

Aivo Kangus kirjutas täna Ärilehe arvamusloos, et Suurbritannia euroliidust lahkumisega liidu eelarvesse tekkivast august osa plaanitakse asendada liikmesriikide plastpakendi maksuga.

Potisepp tõdes, et plastiteema on tõstatatud viimastel aastatel Euroopa Liidus tugevalt ning sellega kaasnevalt on tulemas mitmeid regulatsioone, mille täitmiseks on vaja rahalisi vahendeid. Alustades sellest, et milliseid pakendeid me tulevikus koostiselt kasutame kuni tootmistes kasutatavate tehnoloogiliste liinide kohaldamiseni või väljavahetamiseni.

Toidu- ja joogisektoris kasutatakse Potiseppa sõnul juba niigi spetsiaalseid pakendeid, mis on lubatud toidu/joogiga kokku puutuma, mis tähendab, et nad on tavapaplastiga võrreldes kallimad. Kui suuri investeeringuid sektor selleks lähiaastatel vajab, ei ole aga selge.

“Kahjuks jääb ka mulje, et kedagi ei huvita. Alla kirjutatakse seadusaktid, mille sisu pole poliitikutele selge ja elluviimisele pole isegi mõeldud,” tõdes Potisepp. Hea näide on tema sõnul ühekordse plasti vähendamise direktiiv, kus endiselt pole selge, millistele konkreetsetele pakenditele direktiiv üldse kehtima hakkab.

Potisepp tunnistas, et alternatiivide vähesus ja olemasolevate kordades kõrgem maksumus toidusektorile sobivate pakendite osas teeb toidutootjatele muret.

“Plasti alternatiivid põhinevad looduslikul materjalil. Keegi ei räägi ega kedagi ei huvita, millise keskkonnajälje jätab see, kui korraga kas kogu euroliit või kogu maailm läheb üle looduslikule materjalile – palju on vaja suurendada näiteks põllumajanduslikku maisitootmist, kui palju on tarvis maha võtta metsi. See on tervikpakett küsimusi, mis kõik vajavad lahendusi ja meie sektori puhul tuleb vaadata kumulatiivset mõju – kõik poliitilised otsused tõstavad oma nõuetega toidu ja jookide hindasid inimestele. Nüüd lisaks räägitakse ka plastimaksust," rääkis Potisepp.

Kolm kontseptsiooni, kuid maksumust pole

Kavandatava nn plastimaksu puhul on Potiseppa sõnul tegemist ringlusesse võtmata plastpakendite maksuga, mitte aga turule lastud plastpakendite maksuga. Ka on eriti Ida-Euroopa riikide seas plaanitavale maksule tuntav vastusei ning läbirääkimised jätkuvad.

Potisepp rääkis, et neil oli rahandusministeeriumis mullu novembri lõpus koosolek, kust nad saatsid rahandusministri otse lennukile sõnumiga, et plastimaksu kui sellist ei ole vaja.
Koosolekul esitleti võimaliku plastimaksu kehtestamisel kolm kontseptsiooni, kuid kuna ühegi kontseptsiooni puhul ei olnud välja toodud ligilähedastki rahalist mõju, ei saa toiduliidu juhi sõnul ka nende osas seisukohi võtta. See ei ole Potiseppa isiklik arvamus, vaid samasuguse tagasiside sai ta ka toiduliidu liikmesettevõtetelt.

Statistika tuleb korda teha

Potisepp tõi välja, et Eestil tuleks kõigepealt korda teha pakendijäätmete tekke ja ringlussevõtu statistika.
Taaskasutusorganisatsioonide (TKO-de) klientide poolt turule lastud ja Keskkonnaagentuuri jäätmevoo koostise analüüsi metoodika abil leitud plastpakendi jäätmete tekke statistika erineb tema sõnul enam kui kaks korda. Toiduliit on probleemile aastaid tähelepanu pööranud, kuid siiani on seda ignoreeritud. “Ringlusse võtmata plastpakendi maksu valguses on tekkinud reaalne oht, et Eestile rakenduv maksusumma kujuneb tegelikkusest oluliselt kõrgemaks.,” märkis Potisepp.

Potisepp lisab, et on ka võimalus et TKO-de ja Keskkonnaagentuuri andmete vahe on tekkinud lokkavast pakendite "salaturust". Salaturg tähendab seda, et ettevõtted jätavad massiliselt pakendite tootjavastutuse kohustused täitmata. “ Meie hinnagul peaks riik, kui Pakendiseaduse poolt määratud järelvalve eest vastutaja, senisest tõhusamat seda järelvalvet teostama ja valdkonnas korra majja lööma. Jällegi ei ole aastate jooksul mingit paranemist olnud, pigem on asi läinud halvemaks kasvõi näiteks e-kaubanduse plahvatusliku tõusu tõttu,” tõdes Potisepp.
Toiduliit hindab pakendite salaturu mahuks 30%-le ning selle ohjamiseks ei ole Potiseppa sõnul aastate jooksul kahjuks piisavalt ära tehtud.

Salaturu pakendite kokkukogumise ja käitluse maksavad juba praegu Potiseppa sõnul kinni pakendiettevõtjad, kes on seaduskuulekad. Pakendeid mittedeklareerivate ettevõtete osakaal kasvab aga läbi ohjeldamatu e-kaubanduse, laadakaubanduse, aga nende kokkukogumise ning käitlemise kulud peavad katma teised ettevõtjad. “Selline olukord ei ole tolereeritav ja see tekitab turul ebaausat konkurentsi,” ütles Potisepp lisades, et erinevatele ministeeriumidele on teema teada ja vastavaid pöördumisi on toiduliit teinud aastaid.

Lisa karistumaks

Plastimaks kõlab Eesti tootjate jaoks Potiseppa kinnitusel kui lisa karistusmaks, sest meil on EL poolt etteantud sihtarvud täidetud, ületatud. Meil on pandipakendisüsteem, mida on Potiseppa sõnul vaid 10 EL liikmesriigis 28st. "Pandipakendi süsteemiga kogutakse meil kokku ca 90% plastpudelitest, selle on kõik meie tagasihoidliku palgaga inimesed kinni maksnud, see mõjutab meie ettevõtete konkurentsivõimet võrreldes nende riikide ettevõtetega, kus sarnaseid kulutusi pole toodete hinda vaja arvestada. Eriti näiteks naaberriigid Läti, Leedu, kellega konkureerime nii sise- kui välisturgudel," rääkis Potisepp.

“Meie esimeseks sammuks ei peaks olema see, kuidas see räägitud 31 miljonit eurot kokku koguda ja Euroopa Liidule maksta, vaid peaksime mõtlema sellele, kuidas seda summat vähendada, et ühiskond ei peaks nii suurt summat tasuma.Ehk küsimus on selles, kuidas vähendada plasti kasutamist pakendites ja/või kuidas oleks võimalik suurendada plastpakendijäätmete ringlussevõttu,” rääkis Potisepp. Ilmselt üheks põhjuseks, miks on plastimaksu summa Eesti jaoks nii suur, peitub plastijäätmete koguse arvutamise metoodikas. Seega enne plastimaksu kehtestamist oleks vaja saada usaldusväärseid andmeid plastpakendi turule laskmise ja ringlussevõtu kohta Eestis.
Potieppa sõnutis tulevad plastimaksuga seitud küsimused arutluse alla pigem siis, kui "ringlusse võtmata plasti maks" saab EL poliitiliste otsustajate poolt rohelise tule ning selle kohta selgub rohkem detaile.
“Nii ettevõtete kui riigi seisukohast on "ringlusse võtmata plastpakendi maksu" haldamine keeruline, aeganõudev ja tõstab oluliselt halduskoormust. Maksu administreerimisega seotud kulud saavad tõenäoiliselt moodustama märkimisväärse osa kogutava maksu summast,” ütles Potisepp, lisades, et kõigi osapoolte jaoks on oluliselt lihtsam kui kõnealune maks kaetaks otse riigieelarve vahenditest.