Omavoliliselt ehitavate naabritega tegeleb kohalik omavalitsus

Ilma naabrite nõusolekuta ei tohi majale midagi külge ega ümber ehitada, ometi on omavoliline ehitustegevus, alates õhksoojuspumba paigaldamisest ja lõpetades katuseakende paigaldamisega, pigem levinud nähtus. Häiritud naabrid saavad abi kohalikult omavalitsuselt, kes omavolitseja pihtide vahele võtab.

Eesti seadused ei luba naabritelt luba küsimata teha korter- või paariselamus mingeid ehitustöid, mis hoone fassaadi muudavad või mürareostust tekitavad, kirjutab ERR. Ometi on korteriühistud omavolitsevate naabritega pidevalt hädas.

"Naaber paigaldas seadme meie pere magamistoa akna taha ilma meiega kooskõlastamata. See tõi kaasa rasked magamishäired - seadme müra, magnetväli ning ka kaasnev stress naabri omavolisest käitumisest ja täielik keeldumine asja arutamast," kirjeldab sellise probleemi keskmesse sattunud tallinlanna.

Amet saab kaebuse peale alustada menetlust

Pealinnas saab ebaseaduslikust ehitustegevusest või ehitisest teatada linnaplaneerimise ameti üldaadressil [e-mail].

"Pöördumises tuleks võimalikult täpselt kirjelda, kus, millal ja milliseid ehitustöid on teostatud või teostatakse, lisaks täpne aadress, tehnosüsteemi paigaldamise korral selle asukoht ehitisel. Võimalusel lisada fotod," juhendab linnaplaneerimise ameti ehitusjärelevalve osakonna juhataja Tõnu Polma.

Kui ehitamiseks on näiteks vajalik kaasomanike tsiviilõiguslik nõusolek, siis sellekohased küsimused tuleb lahendada kaasomanike endi vahel," toonitab Polma.

Kui aga ehitis ei ole ohutu või nõuetega kooskõlas, tuleb see viia nõuetega vastavusse: kas siis ümber ehitada, osaliselt või täielikult lammutada. Sõltuvalt asjaoludest on selleks nõutav nõutav ehitusteatis, ehitusprojekt või ehitusluba.

Loe pikemalt refereeritud artiklit ERRi portaalis.