Enesekontrolli varjuküljed: kas ikka maksab ennast pidevalt piitsutada
Aga kas ahvatlustele vastu panemine on alati kasulik?
Uus uuring on tuvastanud enesekontrolli varjukülje, millele on olulised mõjud ka organisatsioonidele, kirjutavad uuringu läbiviijad, Viini ülikooli turundusteaduskonna abiprofessor Michail D. Kokkoris ja Tilburgi ülikooli sotsiaalpsühholoogia abiprofessor Olga Stavrova Harvard Business Reviews.
Need varjuküljed on järgmised:
Enesekontroll võib keelata emotsionaalsed kogemused. Üks põhjusi, miks tugeva enesekontrolliga inimesed ahvatlustele vastu panevad, on see, et neil on vähem kiusatust tekitavaid ihasid. Samas võib see tähendada, et nad saavad vähem emotsionaalseid kogemusi, st nad reageerivad olukordades neutraalsemalt. Nii näiteks võib kõrge enesekontroll takistada töötajal karjääriga seotud positiivse muutuste nagu palgatõusu või edutamise üle rõõmu tunda.
Enesekontroll võib tuua kahetsuse. Kui inimesed peavad oma elule tagasi vaatama, siis kahetsevad nad liigset enesekontrolli (seda, et on eelistanud tööd lõbule) ning elu rõõmudest loobumist. Kahetsus tekib alles aja möödudes. Näiteks väga edukas tippjuht, kes on pidanud tippu jõudmiseks väga suuri ohvreid tooma, võib vanemaks jäädes ning oma elule tagasi mõeldes tunda, et on paljudest elu rõõmudest ilma jäänud.
Enesekontroll võib viia ülekoormuseni. Inimesed kipuvad toetuma kõrge enesekontrolliga inimestele, mis lõpuks võib viia läbipõlemiseni. Näiteks ei suuda kõrge enesekontrolliga inimene kolleegide palvetele vastu seista ning viimased laovad talle meeleldi kohustusi, sest teavad, et täidab need korralikult. Lõpuks kuhjubki tööülesandeid liiga palju.
Enesekontrolli kasutatakse seaduserikkumisteks. Head enesekontrollijad on oma ettevõtmistes edukad, sealhulgas ka - Kuigi kõrge enesekontrolliga inimesed on ebaseaduslike tegevustega ( olgu see hoolimatu kihutamine või pettused) seotud oluliselt väiksema tõenäosusega kui madala enesekontrolliga inimesed, siis juhul kui nad juba seda teevad, nad üldiselt vahele ei jää. Näiteks võivad kõrge enesekontrolliga hinnatud töötajad tegeleda edukalt ebaeetiliste asjadega, kuid nad ei jää vahele ega saa karistada. Lisaks, kõrge enesekontrolliga inimesed on kuulekad sotsiaalsetest normidest kinni pidajad, seda ka siis, kui see tähendab neile kahjulikke tegevusi ( näiteks tulemuse suurendamiseks illegaalsete ainete tarvitamist).
Enesekontroll ei sobi kõigile. Osadele inimestele võib enesekontroll tähendada enese alla surumist. Näiteks juhul, kui inimene tugineb ostsutele langetamisel rohkem tunnetele kui mõistusele. Näiteks , tunnetele põhjal otsuseid langetav töötaja ei pruugi tunda rahulolu, kuigi on ennast kontrollinud ning keeruka ülesandega hakkama saanud ning teda on selle eest tunnustatu. Selline inimene võib end tunda halvasti, et on töösse panustanud liiga palju enda teiste vajaduste ning soovide arvelt, näiteks pere ning sõpradega ajaveetmise arvelt.
Enesekontroll võib viia eelarvamusteni. Paljud inimesed seostavad keerukaid sotsiaalseid probleeme (olgu selleks ülesöömine, liigne kulutamine, suitsetamine, alkoholid või narkootikumide kuritarvitamine, kuriteod) enesekontrolliga. Tegelikult võib enesekontrolli puudumine võib varjata probleemi sotsiaalseid, majanduslikke või ka poliitilisi põhjusi. Selline ühepoolne lähenemine tuleneb ideoloogiast, mis kõik eksimused paneb vaid inimese süüks ning eitab laiemate otisaalsete faktorite mõju. Lisaks taandatakse suuremad sotsiaalsed teemad isiklikeks. Samasugune diskrimineerimine leiab aset ka tööl, kui ülemus süüdistab töötajat, sest viimane ei suutnud ebareaalsete tähtaegadega toime tulla.
Kokkuvõtteks tõdevad autorid, et enesekontroll on eesmärkide saavutamise oluline tegur. Kuid selle asemel, et võtta seda kui õnne ning edukuse ainsat tegurit, tuleb vaadata laiemat pilti. Lisaks enesekontrollile on oluline oma nõrkuste ning piirangute tunnistamine ja nendega leppimine. See ei tähenda laiskust või loobumist. Vastupidi. See aitab inimestel end paremini tundma õppida ning realistlikke eesmärke seada. See tähendab, et enese piitsutamise ning pideva piiride ületamise asemel, aitab enese vastu kena olemaine paremini eesmärke saavutada.
