ÜLEVAADE | Ilma teevad uuemad tulijad ehk millised värbamisagentuurid turul võitsid ja millised kaotasid

Värbamisfirmade turul võidavad turuosa nooremad, vähem kui viis aastat tagasi asutatud agentuurid, selgub maksu- ja tolliameti käibenumbritel põhinevast värbamisagentuuri Brandemi analüüsist.

Vanemate personaliotsingufirmade käive on pigem stabiilne, kuid kuna turg kasvab, siis paljud vanad tegijad kaotavad turuosa, märkis Brandemi partner ja konsultant Paavo Heil.

„Uute agentuuride edu saab põhineda kahel teguril – nad oskavad leida sobivaid kandidaate kiiremini kui teised ja teiseks - nad loovad omale uut turgu. Kui ligi 90% juhtide ja spetsialistide värbamistest viiakse Eestis läbi ettevõtete endi töötajate poolt siis on viimane värbamisagentuuride jaoks lõputu müügimahu allikas,“ lausus Heil.

17 Eesti suuremat personaliotsingufirmat hõlmavast analüüsist selgus, et suuremate värbamisagentuuride käive kasvas 2019. aastal eelneva aastaga võrreldes keskmiselt kuus protsenti. Aasta teisel poolel müügikasv kiirenes 14%-ni. Eestis tööle võetud töötajate arv, millest värbamisfirmade käive suurel määral sõltub, kasvas aasta esimese 9 kuuga seitse protsenti.

Heil märkis, et enamikul analüüsitud personaliotsingufirmadest on lisaks värbamisteenusele ka teisi pakutavaid teenuseid, paljudel näiteks koolitused ja konsultatsioon, juhtide hindamine, isiksusetestid. Viimane on näiteks Tripodil suur osa käibest; Fontesel on palgauuringud, Brandemil näiteks lisaks eelnevale ka värbamiskampaaniad, tööandja brändide väljatöötamine ja tööandja videod, jne. „ Seega - täpselt ei ole võimalik välja tuua, kui suur on Eestis värbamisteenuste müügikäive, küll aga saame teada personaliotsingufirmade ärimahud ja nende muutused,“ selgitas Heil.

Analüüsis hõlmatud 17 suuremat personaliotsingu ettevõtet tegutsevad peamiselt juhtide- ja (tipp)spetsialistide värbamise alal. Spetsialiste ja juhte on Eestis ligikaudu 300 000. Eelmisel aastal võeti neid tööle ligikaudu 45 000 ja personaliotsingufirmad tegid sellest tööst ära hinnanguliselt 10% ringis. Ülejäänud 90% töötajatest otsivad Eesti ettevõtted ikka veel ise, vaatamata sellele, et praeguses konkurentsisituatsioonis ise töötajate otsimine on märksa kallim, kui teenusena sisse ostmine, märkis Heil.

Juhtide ja (tipp)spetsialistide personaliotsinguteenuse turu maht on Eestis hinnanguliselt 10 – 12 miljonit eurot aastas, märgib Brandem. Lisaks on osaliselt personaliotsingu teenustena käsitletav ka tööjõurendi teenus, tööportaalides kuulutamise teenus jm, mida analüüsis ei kaasatud, sest puuduvad täpsed andmed, kui suur oli 2019. aastal tööjõurendifirmade ja tööportaalide käibest just personaliotsinguteenuse osakaal.