Nii 2019. aasta kui ka eelnevate aastate tulemuste alusel leitakse Eestist kõikide teiste euroala riikidega võrreldes võltsinguid kõige vähem, teatas Eesti Pank. Selle üheks põhjuseks on, et Eestis kasutatakse võltsingute leviku piiramiseks ulatuslikult sularaha ehtsuse kontrollimise seadmeid.

Kõige rohkem avastati möödunud aastal Eestis 50-euroste rahatähtede võltsinguid, kokku 165 võltsitud kupüüri, mis moodustas 58% võltsingute koguarvust. 20-euroste ja 100-euroste rahatähtede võltsinguid registreeriti 2019. aastal 38 tükki. Võttes arvesse ringluses olevate eurorahatähtede hulka, on võltsingute arv Eestis väike.

Eesti Pank tuletab inimestele meelde, et meist igaühel on võimalik võltsingute levikut takistada. Tuleb lihtsalt võtta pisut aega ning pöörata suuremat tähelepanu oma rahakotti jõudvale sularahale. Pangatähe ehtsust on võimalik lihtsate võtetega kontrollida.

Selleks tuleb rahatähte katsudes, vaadates ja kallutades uurida selle turvaelemente ning neid kahtluse korral võrrelda mõne ehtsa pangatähega. Pangatähtede turvaelemente ja nende kontrollimise viise on kirjeldatud Euroopa Keskpanga veebilehel. Võltsingukahtlusega pangatähe või mündiga tuleb pöörduda politseisse, kes saadab kahtlase raha ekspertiisi.

2019. aasta teisel poolel kõrvaldati ringlusest kokku ligikaudu 308 000 võltsitud europangatähte, mis on 22,7% enam kui 2019. aasta esimesel poolel ja 17,6% rohkem kui 2018. aasta teisel poolel. Võrreldes ringluses olevate ehtsate europangatähtedega, mille arv on nende kasutuselevõtust alates pidevalt suurenenud kiiremas tempos kui SKP kasv, on võltsingute osatähtsus jätkuvalt väga väike (vt andmeid ringluses olevate europangatähtede kohta).

Seega on äärmiselt ebatõenäoline saada juhuslikult enda valdusse võltsitud pangatäht. Igal aastal ringluses oleva ühe miljoni ehtsa europangatähe kohta tuvastatud võltsingute arv on väga väike (vt joonis). Praegu on ringluses ligikaudu 24 miljardit europangatähte koguväärtusega peaaegu 1,3 triljonit eurot.