Asjatundja põhjalik selgitus: kui mõistlik lahendus on kiirlaenudega hätta jäädes eraisiku pankroti taotlemine?

Mõned päevad tagasi kirjutas ERR sellest, kuidas võlanõustaja Ülle Schmidt soovitas nendel inimestel, kes oma kiirlaenudega hätta jäävad, taotleda eraisiku pankrotti. Pankrotihaldur, vandeadvokaat Terje Eipre selgitab, kas see protsess on tõesti nii lihtne nagu esmapilgul võib tunduda.

tegemist teha kohtutäituritega ning soovitas kiirlaenudega suurtesse võlgadesse jäänutel kaaluda eraisiku pankroti väljakuulutamist.

Võlausaldaja sõnul tuleb sellisel juhul inimesele jätta elamiseks miinimumtasu pluss üks kolmandik sellest iga ülalpeetava kohta. "Tegelikult peavad ka kohtutäiturid jätma selle raha, aga nendega võitlemine on kaunis keeruline," tõdes Schmidt.

Ärileht palus kohtutäiturite ja pankrotihaldurite kojal selgitada, mida täpselt tähendab eraisiku pankrot, mis tingimustel see välja kuulutatakse, mida võib see inimesele kaasa tuua ning kuidas tuleks suhtuda väitesse, et kohtutäiturid ei jäta inimestele elamiseks seadusega ette nähtud miinimumtasu.

Peab esitama kaks avaldust

„Pankrot on võlgniku kohtulahendiga kohtu poolt välja kuulutatud maksejõuetus. Füüsilisest isikust võlgnikule antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus oma kohustustest vabaneda seaduses ette nähtud korras,” kirjeldab pankrotihaldur, vandeadvokaat Terje Eipre.

Ta märgib, et pankrotimenetlusse sattunud isiku jaoks on oluline, et ta õigel ajal esitaks kohtule avalduse, milles ta taotleb ka kohustustest vabastamise menetluse läbiviimist. Nimelt näeb pankrotiseadus ette, et võlgniku kohustustest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos pankrotihalduri poolt pankrotimenetluses koostatava raugemisaruandega.

„Pankrotimenetluse kestel võlgnikul endal konkreetsed aktiivsed ülesanded puuduvad, v.a see, et a kohustub andma halduril tõest teavet oma majandusliku seisundi ja tehtud tehingute kohta, kohustub võimaldama halduril müüa võlgniku olemasolev vara ja tegema igal muul viisil halduriga koostööd võlgade väljaselgitamiseks ja vähendamiseks,” ütleb Eipre. Juhised saab ta haldurilt jooksvalt.

Kuna eraisikust võlgniku pankrotimenetlus läheb eelduslikult lõpuks üle kohustustest vabastamise menetluseks, siis oleks juba menetluses algusest alates võlgniku huvides ka tööl käia, et suurendada võlausaldajatele väljamakstava summa suurust. „Kõik muud menetluslikud toimingud peale pankrotiavalduse ja kohustustest vabastamise avalduse esitamise teeb pankrotihaldur,” märgib vandeadvokaat.

Mis tingimustel see välja kuulutatakse?

Eipre rõhutab, et pankrotimenetlus ei ole kindlasti lihtne menetlus. „Pankrotiavaldus on mõttekas esitada vaid juhul, kui täitemenetlus ja nõude täitmine on võlgniku maksejõuetuse tõttu ilmselgelt perspektiivitu ja võimatu,” sõnab ta. Pankrotimenetluses tehakse kindlaks võlgniku varaline seisund ning selle tulemusel püütakse võlgniku pankrotivara arvel rahuldada tema vastu esitatud nõudeid võimalikult suures ulatuses arvestades nõuete rahuldamise järjekorda.

Eraisiku pankroti kuulutab välja kohus. Samas on selle välja kuulutamise tingimuseks, et võlgniku vara arvelt ei ole võimalik kõiki sissenõutavaks muutunud kohustusi täita ja lähitulevikus ei ole oodata täiendavate vahendite laekumist, mille arvelt kohustusi katta ehk võlgnik on püsivalt maksejõuetu. „Kas maksejõuetus on püsiv või ajutine, oleneb paljudest asjaoludest, mida haldur hindab iga võlgniku puhul eraldiseisvalt,” ütleb Eipre.

Ajutise maksejõuetuse eelduseks on see, et suure tõenäosusega on võlgnikul lähitulevikus (nt aasta jooksul) oodata täiendavate vahendite laekumist, mille arvelt on võimalik täita kõik olemasolevad kohustused, mistõttu sellisel juhul pankrotti välja ei kuulutata.

Menetluse kestel teeb haldur kindlaks võlgniku varad ja kohustused, müüb varad, kaitseb võlausaldajate nõuded ja vajaduse korral nõuab tagasi enne pankrotimenetlust müüdud vara, kui müügitehinguga kahjustati teadlikult võlausaldajate huve.

Kui kõik varad on realiseeritud, saadud raha võlausaldajate vahel ära jaotatud ja menetluskulud kantud, esitab haldur kohtule lõpparuande koos taotlusega alustada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. „Kõik menetluse jooksul kaitstud nõuded kajastatakse lõpparuannet kinnitavas kohtumääruses ulatuses, milles nõuded on jäänud menetluse jooksul rahuldamata,” selgitab vandeadvokaat.

Ei vabasta võlgnikku elatisraha maksmisest ega tööl käimisest

Eraisiku pankrotti väljakuulutav kohtumäärus on võlgniku suhtes täitedokumendiks. „Kui võlgniku suhtes algatatakse peale pankrotimenetlust kohustustest vabastamise menetlus, siis selle kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sh need pankrotivõlausaldajaid, kes pankrotimenetluse jooksul nõudeid ei esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale,” selgitab Eipre.

Ainult eeldusel, et võlgnik on pankrotimenetluse jooksul esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks ja võlgniku makseraskus ei ole tekkinud tema süülise käitumise tõttu – ehk teda pole mõistetud süüdi maksejõuetus-, maksu-, pankroti- või täitemenetlusalases kuriteos, pole andnud haldurile tahtlikult ebaõiget teavet, petnud haldurit, takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist vms –, algatab kohus pärast pankrotimenetluse lõppemist kohustustest vabastamise menetluse, tehes selle kohta määruse.

Määruses peab kohus selgitama võlgnikule tema kohustusi, mida ta peab kohustustest vabastamise menetluse kestel täitma. Kohustustest vabastamise menetlus kestab minimaalselt kolm aastat, maksimaalselt seitse aastat, keskmine kestvus on 5 aastat, mis on ka seadusejärgne nominaalaeg. „Kohustustest vabastamise menetluse tulemusena ei ole võimalik vabaneda elatisevõlgnevusest ja õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustusest,” sõnab vandeadvokaat.

Seadus näeb ette, et võlgniku kohus on kohustustest vabastamise menetluse jooksul tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui sellist tegevust pole, siis vähemalt seda otsida. Samas on see aspekt üsna mitmeti tõlgendatav, sest ette pole nähtud rahalist miinimummäära, mis võiks iseloomustada „mõistlikult tulutoovat tegevust“.

„Mõistlikult tulutoovat tegevuse mõiste sisustamine ja võlgniku kohustustest vabastamine on üldiselt kohtu kaalutlusõigus. Varasemalt on kohtud leidnud, et mõistlikkuse aspekti tuleb hinnata läbi iga konkreetse isiku potentsiaali leida tulutoov tegevus ning tema hetke elulise olukorra,” räägib Eipre.

Ühest küljest tuleb hinnata võlgniku haridustaset, väljaõpet ning eelnevat töökogemust ning teisest küljest töötamist takistavaid tegureid nagu võlgniku perekondlik elukorraldus, vanus ning tervislik seisund. Lisaks tuleb arvestada toiminguid pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal, tööjõuturu üldist ja võlgniku töökohaks oleva ettevõtte majandusolukorda.

Peab pingutama hästitasutud töökoha pärast

„Mitmes asjas leidis kohus, et mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemiseks ei saa pidada aastaid samal töökohal miinimumpalga eest töötamist. On arvatud, et võlgnik peaks pingutama, et saavutada kõrgem tasustamine tehtava töö eest või vajadusel vahetama töökoht teise vastu, mis tasustab paremini,” kirjeldab vandeadvokaat.

Ühtlasi on rõhutatud, et kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa võlgnik vabalt valida, millisel erialal sissetulekut teenida, vaid peab vastu võtma, mis tahes töö, mis tagab suurima sissetuleku arvestades konkreetse võlgniku kui tööjõu omadusi tööturul.

„Kohtupraktikas on peetud mõistlikult tulutoovaks tegevuseks ka kutsehariduse omandamist erialata inimese poolt, kuna see anna suuremad võimalused tööturul tulu teenimiseks ja seeläbi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks,” toob Eipre välja.

Kohustustest vabastamise menetluse lõpus on võlgnikul vaja esitada kohtule avaldus, milles palub ennast kohustustest lõplikult vabastada, v.a. elatisevõlgnevusest ja õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustusest.

Esimene võimalus sellise avalduse esitamiseks tekib kolm aasta möödumisel alates kohustustest vabastamise menetluse alustamisest, s.o. nö ennetähtaegne kohustustest vabastamise võimalus kui võlgnik on menetluse kestel vähendanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. „Ringkonnakohus on leidnud, et väiksem kui 30-40% ulatuses võlausaldajate nõuete rahuldamine ei ole pankrotiseaduse mõttes arvestatav,” rõhutab vandeadvokaat.

Analüüsitud kohustustest vabastamise menetlustes – ehk menetlused alates olemasoleva pankrotiseaduse vastuvõtmisest kuni 2018 – oli jõustunud lõpplahend tehtud 58 asjas. „Kohustustest vabastati 14 võlgnikku, kahel juhul tasus võlgnik kõik võlausaldajate nõuded enne menetluse lõppu, 42 juhul keeldus kohus võlgnikku kohustustest vabastamast,” kirjeldab Eipre.

Arvestada tuleb ka eranditega

Mis puudutab aga väidet nagu ei jätaks kohtutäituid võlgnikele kätte neile seadusega ettenähtud miinimumtasu, rõhutab vandeadvokaat, et kohtutäiturid täidavad oma ametiülesandeid ja täidavad jõustunud kohtulahendit, mille alusel on võlausaldajatel raha võlgnikult saamata.

„Võlausaldajatest eraisikud on tihti võlgu oleva isiku poolt viidud raskesse majanduslikku seisundisse ning nende usalduslikku meelt on tihti võlgniku poolt kurjalt ära kasutatud, sageli on põhjustanud saamata raha nende endi pankroti,” selgitab ta. Seaduse järgi võib võlgniku töötasu arestida nii, et talle jääb vabaks kasutamiseks kätte sissetuleku osa, mis ei ületa töötasu igakuist miinimumi ning lisanduvalt ka kolmandiku ulatuses miinimumist iga ülalpeetava kohta.

„Oluline on siinkohal tähele panna samas seaduse olevat erireeglit juhuks, kus sissenõude pööramine võlgniku varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele. Sellisel juhul on kohtutäituril õigus arestida võlgniku töötasu täiendavalt kuni viiendiku ulatuses summast, mis jääb töötasu miinimumi või sellest väiksema sissetuleku ja statistikaameti arvestusliku elatusmiinimumi vahele,” toob Eipre välja.

Tema kinnitusel lähtuvad nii pankrotihaldurid kui kohtutäiturid seadusest ning statistikaameti viimati avaldatud elatusmiinimumist, mis on 215,44 eurot. „Kui aga võlgniku vastu on täitmisel tema lapse elatisnõue, siis kehtivad teistsugused reeglid – võlgniku sissetulekut võib arestida ka sellisel määral, et talle jäetakse vabaks kasutamiseks vaid pool töötasu alammäärast,” ütleb pankrotihaldur.