Soomes algab suuremahuline streik, mis võib kesta nädalaid. Milline on selle mõju Eestile?

Soomes algab nädal paberi- ja metsatööstuse töötajate streigiga, mis ähvardab kesta kuni kolm nädalat või seni, kuni jõutakse Paberiliitto ametiühingu ja tööandjate vahel palgakokkuleppeni.

Paberitööstuse poolelt peaks täna streikima hakkama umbes 9000 töötajat. Lisaks plaanivad streikida ka 6000 metsatööstuse töötajat, mis viib kogu streikijate arvu 15 000ni.

Järgmine kõneluste voor ametiühingu ja tööandjate vahel on määratud teisipäevale, kirjutab Reuters.

Ametiühingud püüavad välja kaubelda suuremat palka ja lühemat tööaega. Soome metsatööstuse föderatsiooni hinnangul on juba praegugi Soome tööjõud liiga kallis võrreldes Rootsi ja Saksamaaga.

Soome tööstusettevõtetest mõjutab streik teiste seas ka UPM-Kymmene't, Stora Ensot ja Metsa't.

Mõju Eestile

Streigil on selge mõju ka Eestile. Seda selgitab Eesti metsa- ja puidutööstuse liidu juht Henrik Välja:

"Soome paberitööstus on Eestile oluline ekspordipartner paberipuu ja tselluloosihakke ostjana. Metsaraiest tekib alati nii mehaaniliseks väärindamiseks sobilikku palki, energiapuud kui ka paberipuud (mädanikuga puud, peenemad ladvaosad).

Nii saepalk kui ka enegiapuu leiavad Eestis pea täies ulatuses kasutust, kuid puudub tarbija paberpuule ja mehaanilisel töötlemisel jäägina tekkivale tselluloosihakkele, mis eksporditakse peamiselt Soome ja Rootsi tselluloositööstustesse.

Kuna Eestis tselluloositööstust peaaegu ei ole, on Eesti juba aastakümneid olnud Soomele ja Rootsile n ö sahvriks, kust võetakse tooret siis, kui neil on materjalist puudu või hinnad liiga kõrged mis põhjustab Eesti puiduturul suurt volatiivsust.

Pärast 2018 aasta hinnarallit on paberipuu hinnad oluliselt kukkunud ning Soome paberitööstuste streik tekitab lisanduva hinnasurve paberipuule. Kui metsaomanikul ei ole sobiliku hinnaga ostjat kõikidele metsast tekkivatele sortimentidele võib ta metsa uuendust edasi lükata ning siis väheneb tooraine kättesaadavus ka kohalikule tööstusele.

Samal ajal on puidutööstus üks olulisemaid tööandjaid maapiirkondades ja vaadates maailma suuremaid trende on puidu kui tooraine olulisus selgelt kasvamas, pakkudes leevendust kliimamuutustele ja võimaldades vähendada tarbimise keskkonnajalajälge nii ehituses, pakenditööstuses, tekstiilitööstuses kui ka keemiatööstuses. Metsade õigeaegne raie ja uuendamine on seetõttu olulisem kui kunagi varem, et võimaldada fossiilsete ressursside asendamist taastuvate loodusvaradega."