Eesti Panga president: naljaga pooleks, aga kasiinoettevõtjad pidid pensionireformi jõustumiseks täitsa valmis olema
ETV saates "Esimene stuudio" kritiseeris Eesti Panga president Madis Müller valitsuse pensionireformi, sest kui praegu räägivad poliitikud vabadusest, siis tulevikus on meil just vähem vabadust. "Kui me tulevikus vajame kõrgemaid makse inimestele pensioni maksmiseks, siis see ju tähendab vähemat vabadust ja suuremat riigi rolli," arutles Müller. Tema hinnangul on reform halb ja lühinägelik mõte.
Madis Müller, kes oli kohustusliku teise samba jõustamise ajal 2000ndate alguses nii rahandusministri kui peaministri majandusnõunik, rääkis, et 17 aastat tagasi nähtud Eesti demograafilised probleemid ei ole kuskile kadunud ja väärikat pensionit on järjest raskem riigil tagada. Tagantjärgi tarkusena möönis Müller, et muidugi oleks võinud teha teatud asju teistmoodi, näiteks piiranguid fondidele teha teisiti jne. Seda on aastate vältel ka mõistetud ja seadust päris oluliselt muudetud - täna samade reeglitega kogumispensionit pole, mis oli 17 aastat tagasi, tõdes Müller.
"Fakt on see, et kui meil täna on 2,2 töötajat pensionäride kohta, siis paarikümne aasta pärast on see 1,7 töötajat. Selge on see, et pensionid ei saa kasvada samas tempos, mis palgad. Juhul kui valitsus endiselt seab sihiks, et 40% palgast võiks pension olla, midagi peab juhtuma."
Mülleri sõnul pensionifondid investeerivad finantsturgudel ja viimased aastad ongi investoritele olnud üldiselt edukad. "Ühelgi fondil ei ole mingit eesmärki halba tootlust teha või näidata. Ju on tehtud ka halbu otsuseid, aga kõik annavad endast parima. Esialgu ei lubanud süsteem meil ka aktsiatesse nii palju investeerida ja rohkem riski võtta. Ma mõistan ka neid 17 aastat tagasi tehtud poliitikute otsuseid, kes ei julgenud lubada väga agressiivseid investeeringuid."
Müller rõhutas, et üldiselt on erinevad institutsioonid olnud reformi suhtes kriitilised. Nii on ka Eesti Pank oma analüüsis ja kommentaaris valitsusele rõhutanud, et lühiajaliselt võib pensionireform tunduda hea mõte.
"Aga pikas perspektiivis toovad sellised muudatused pensionisüsteemis tõenäoliselt kaasa madalamad pensionid, kõrgema maksukoormuse ja vajadusel rohkem töötajaid Eestisse immigratsiooni näol. Kokkuvõttes on see pikas perspektiivis halb mõte," rääkis pangajuht.
"Aga ju siis [valitsuse] usk on nii tugev, et tuleb see muudatus teha."
Ta lisas kibedalt, et reformis on kahtlemata ka võitjaid. "Võib-olla on kohatu nali, aga täna lugesin just kuskilt, kuidas kasiinoettevõtjad on valmis reformi jõustumiseks... Ju nendest säästudest osa läheb tarbimisse ja võidavad nii reiside kui autode müüjad. Olgem ausad, valitsusele on tänane reform ka järgmise paari aasta jooksul väga mugav, sest kui inimesed raha välja võtavad, saab tõenäoliselt mitusada miljonit maksutulu ka riigile küsida. Aga see on ühekordne tulu ja seda pole vastutustundlik kulutada jooksvate kulutuste katteks."
Saatejuht Johannes Tralla tõstatas ka küsimuse, kas reform annab põntsu Eesti start-up'idele? "Fondid kui loomult pikaajaline kapital on oluline raha erakapitalifondidele. Pensionifondid otse ei investeeri alustavatesse ettevõtetesse, küll aga võivad nad anda raha nendele fondidele, kes seda teevad. Sageli on ka investeeritud kinnisvarafondidesse või stabiilsetesse ettevõtetesse Eestis. Eks need riskifondid on üks võimalus suuremaks tootluseks võrreldes aktsiaturgudega." Müller rõhutas, et probleem meie kapitalituru mõttes kindlasti tekib, kuna pensionifondid ei pruugi tulevikus julgeda teistesse fondidesse investeeringuid teha.
