Mida teha, kui äripartner jääb võlgu suure summa?
Möödunud aastal hüvitas KredEx Krediidikindlustus kahjusid enam kui 325 000 euro eest. KredEx Krediidikindlustuse juhatuse liige Rauno Mürk ütleb läinud aasta kohta, et kui keskmine kahju suurus 2019. aastal seni välja makstud hüvitiste pealt on 20 000 eurot, siis suurim KredEx Krediidikindlustuse poolt hüvitatud kahju oli 63 000 eurot. Kuigi krediidikindlustust kasutavad ekspordiettevõtted kõikjal üle Eesti, said suurimaid kahjuhüvitisi tänavu just Harjumaa ärid.
"See hüvitati ühele keemiatooteid valmistavale Harjumaa ettevõttele, kes tegi äri Hollandi firmaga. Nii kliendil kui meil puudus info, et ostja on maksejõuetu. Ettevõtte enda selgituste kohaselt olid ajutised makseraskused ja likviidsusprobleemid tingitud tegevuse laienemisest välisriiki," kirjeldab Mürk. Menetluse käigus andis ettevõtte aga vastuolulisi selgitusi ja hakkas rõhuma justkui ebakvaliteetsele kaubale, mistõttu poldud nõus ka nõuet täitma. "Sellised vastuväited kujunesid pigem pahatahtlikuks lähenemiseks ja olukord jõudis kohtusse. Kohus mõistis ostjalt tagaseljaotsusega välja põhivõlgnevuse ning tuvastas nõudeõiguse olemasolu, mille järel saime ettevõttele tekkinud kahju hüvitada," selgitab Mürk.
Suuruselt teine kahju 2019. aastal hüvitati samuti Harjumaal tegutsevale kaubandusettevõttele, kes eksportis oma tooteid Leetu. "Võlgnevuse tekkimise järel suheldi ettevõttega korduvalt, aga võlgnevust likvideerima ei asutud. Seejärel teavitas Leedust pärit ostja, et tal on tekkinud suured võlad ka riigi ees ning ta ei olegi võimeline võetud kohustusi täitma. Järgnes info saneerimismenetluse algatamise kohta, mis aga ei õnnestunud ning paari kuu pärast kuulutas kohus välja ettevõtte pankroti," kirjeldab Mürk levinud stsenaariumit. Kuna Harjumaa kaubandusettevõttel oli tehtud eelnevalt krediidikindlustuse leping, hüvitas KredEx Krediidikindlustus talle tekkinud kahju 48 000 euro ulatuses.
Läinud aasta kolmas suurim kahju langes ka Harjumaal asuva ettevõte õlgadele, kes toodab elektroonikaseadmeid. Sedapuhku oli ostjaks kohalik Eesti ettevõte. "Ostja sattus makseraskustesse, kuna ei saanud ühe projekti rahasid peatöövõtjalt kätte. Ostjaga saavutati õnneks kokkulepe ja sõlmiti maksegraafik võlgnevuse tasumiseks väikeste summade kaupa järgneva aasta jooksul. Meie hüvitasime omalt poolt ettevõttele tekkinud kahju 45 000 euro ulatuses ning järgneva aasta jooksul tasub ostja võlgnevuse osade kaupa meile tagasi," kirjeldas Mürk lahendust, mis tekkinud olukorrale koos kindlustusfirmaga leiti.
Need lood on mõned paljudest, mis kinnitavad, et riskide maandamine nii kodu- kui eksporditurgudel tasub alati hoolikalt läbi mõelda. Et turvaliselt kasvada, soovitab Mürk pidada silmas kolme põhimõtet.
1. "Parem karda kui kahetse" kehtib ka pikaajaliste partnerite puhul
Mürgi sõnul näitab KredEx Krediidikindlustuse praktika, et ligi pooled ettevõtete kahjujuhtumitest ja ostjate makseprobleemidest on seotud just pikaajaliste koostöösuhetega. Põhjused makseraskuste taga on erinevad: näiteks teatab aastaid koostööpartneriks olnud laitmatu taustaga välismaa ettevõtte ootamatult pankrotist, juhi vahetus toob väljakutseid või toimub tehases õnnetus, mis hävitab suurema osa partneri tootmisest ning mõjutab ka ettevõtte maksekohustuste täitmist. Seega ei tasu kaotada valvsust ka pikaajalise koostööpartneri puhul ja mõelda varakult, kuidas võimalikke kahjusid vältida.
2. "Kes ei riski, see šampust ei joo" põhimõte võib välisturgudele laienedes ettevõtte kahjuks pöörduda
Riskide maandamiseks sõlmitud krediidikindlustus ei paku lahendust vaid kahjude hüvitamiseks. Kuna kindlustamise protsess hõlmab ka professionaalset ostja taustauuringut ja finantsanalüüsi, annab see eksportijale julguse laieneda ja kindlustunde müüki kasvatada. Nii on võimalik teha parema taustainfo põhjal konkurentsivõimelisi pakkumisi ja langetada paremaid äriotsuseid, keskendudes samal ajal põhitegevusele ning sobivate klientidega suhete loomisele. Rahvusvahelisel turul aitab kindlustamine - mitte riskimine - olla julgem, et püsida konkurentsis.
3. Kahjude korvamisel ei maksa panustada kohtule
Kui eksporditehing on kindlustamata ja asi läheb hapuks, jõuab juhtumiga seotud õigusemõistmine paratamatult kohtusse. Samas tuleb arvestada, et kuigi kahjusid kannatav eksportija võidakse kohtus õigeks tunnistada, järgneb sellele alles siis nn õiguse realiseerimine ehk raha tegelik väljanõudmine. Paraku võib raha väljanõudmine osutuda ebameeldivalt pikaajaliseks, juhul kui ostjal lihtsalt ei ole vahendeid, millega maksta. Kindlustusselts maksab aga ettevõttele hüvitise välja ka siis, kui ostja pole enam maksejõuline, eeldusel, et müüja on oma kohustused täitnud. Kuigi ka kindlustuse puhul tuleb vahel kohtu poole pöörduda, on kahjude hüvitamine pärast müüja kasuks tehtud otsust garanteeritud. Seega tasub mõelda võimalike kahjude hüvitamisele juba varakult, sest kohtu kaudu mõistetud õigus rahale ei tähenda alati, et see ka ära makstakse.
