Loendurid loevad kõik päeva jooksul poodi külastanud inimesed kokku. Hiljem võetakse päeva jooksul tehtud tehingute arv, mis jagatakse poodi külastanud inimeste arvuga. Saadud protsendi suurusest oleneb nii mõneski kaupluses see, kas teenindaja saab kuu lõpus preemiat või mitte. Just seetõttu võib mõnikord kaubanduskeskustes turvaväravate alt läbi ronivaid teenindajaid märgata.

Foorumis kirjeldatakse näiteks seda, et kui mõni perekond peaks tulema, või mõni inimene lihtsalt mitu korda poest sisse-välja käima, siis teenindajad krigistavad vihast ja ahastusest hambaid. Niisama mitmekesi poodi kaupa vaatama minnes teevad kliendid tahtmatult teenindaja palka väiksemaks.

Veel tuuakse välja, et 12 tundi kestva vahetuse ajal ei tohi teenindaja istuda ega nõjatuda. Isegi siis, kui poes ühtegi klienti ei ole. Puhkepausidel, kui neid antakse, peab mõnel juhul teenindaja lippama keskuse teises otsas asuvasse tualetti, seega aega pausiks reaalselt ei jäägi.

Palga maksmisel on tööandjad kavalad, põhipalk tehakse võimalikult väikseks, arvestatava osa teenindaja sissetulekust moodustavad erinevad “boonused”. Seda seetõttu, et boonuseid on seaduslikult väga lihtne iga kuu vähendada.

Igal hetkel võib poodi astuda "testklient", kes hoolega teenindaja sõnad, liigutused ja käitumise sekundi täpsusega aruandesse kannab. Kui midagi oli kehvasti, siis kärbitakse boonuseid.

Hea lugeja, kui sul on rääkida enda lugu halbadest töötingimustest, siis saada vihje aadressile kasulik@delfi.ee!

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid