Pingutad mis hirmus, aga tegelikult on meeskonna tulemusest 90% ette määratud juba enne tööle asumist
Lugesin suurepärast raamatut "Top Dog: The Science of Winning & Losing", kus, erinevalt ehk paljudest teistest sarnastest võitmisest ja tipptulemuse tegemisest rääkivatest raamatutest, on autorid lauale pannud rohkem fakte. Ehk uskumuste, juttude, arvamuste asemel pigem numbrid. Alates sellest, miks mõned inimesed teevad pinge all paremat tulemust ja mõned kõrbevad, miks mõned lähevad meeskonnas töötades paremaks ja mõned sootuks kehvemaks. Ja siis ka sellest, miks meeskonnad õnnestuvad või ebaõnnestuvad.
Väikesed ja vähese jutuga
Faktidele tuginedes on leiavad raamatus kinnitust ka mõned juba laiemalt teadvustatud asjad. Näiteks et edukamad meeskonnad on täpselt nii väikesed, kui on vaja miinimumina selleks, et töö saaks tehtud. Edukates meeskondades on suhtlus lühike, konkreetne ja selge. Meeskonnad, kes on tulemusega hädas, korraldavad palju koosolekuid ja nendel räägitakse palju, tõsi, räägivad pigem vähesed. Tulemuslikes meeskondades liikmed usaldavad, et teine teeb oma parima ja pingutab, nirudes tiimides liikmed kahtlustavad, et teised ratsutavad kaaslaste turjal. Ja et staaridega, isegi omavahel konkureerivate staaridega meeskonnad on reeglina tulemuslikumad. Faktid.
Ent üllatavaim oli minu jaoks ehk Harvardi Ülikooli professor Richard Hackmann'i uuringutele tuginev tõdemus, et meeskonna edukus on 90% osas ette määratud juba enne kui meeskond reaalselt koos tööd tegema hakkab. Ehk meeskondade puhul kehtib 60/30/10 reegel.
Meeskonnatöö kui halo-efekt
Me oleme kehva meeskonnatööd kõik ilmselt näinud. Meeskonnast ja meeskonnatööst on saanud omamoodi ka halo-efekt. Suur enamus organisatsioonidest räägib meeskondlikust tööst ja kasutab ühel või teisel moel ka meeskondlikku tasustamist. Ja tõepoolest - hästi tehtuna on meeskond tulemuslikum kui üksikliikmete tööde summa. Ent meeskond ja meeskonnatöö pole AUTOMAATSELT tulemuslikum kui üksikliikmete tööde summa. Vastupidi, sageli on meeskonna tulemuslikkus ka palju kehvem.
62% tarkvara projektidest ei saa valmis tähtajaks. 49% lähevad eelarvest kallimaks. Põhja-Carolina Ülikooli teadurite sõnul võib inimese produktiivsus meeskonnas kukkuda isegi kuni 40%. Pea-aegu kõik kaasaegsed nn teadmustöötajad on korraga kaasatud mitmesse meeskonda, töötavad virtuaaltiimides, proovides nii jagada oma panust ja tähelepanu mitme eesmärgi ja meeskonna vahel. Paljude-paljude tehtud uuringute pealt pole selgelt nähtavat tõestust, et pärast meeskonnatöö kasutusele võtmist teevad ettevõtted keskmistatuna rohkem raha, on tulemuslikumad, ütlevad raamatu autorid. Ainus mõõdetav muutus on olnud juhi palga tõus, pärast "edukat" meeskonnatöö rakendamist, struktuuride muutmist.
Juhi ja inimeste ja eesmärgi kvaliteet
Ja 90% sellest kõigest ehk meeskonna tulemusest on juba ette teada, väidab Hackmann. Kuidas? Hackmanni sõnul on 60% meeskonna tulemuslikkusest ette määratud juhi võimekuse, eesmärgi ja selle kvaliteedi (ambitsioonikas, ent saavutatav) ja meeskonna liikmete võimekuste järgi.
30% meeskonna tulemusest on ette määratud meeskonna kävitamise hetkel toimuvast - kuidas meeskonna liikmed omavahel kokku saavad (kas räägitakse sellest, mis on kelle tugevus, huvi, mida ja palju ta on avalmis panustama või öeldakse lihtsalt: Ants, müügiosakonna juht jne), kuidas jagatakse vastutused, millised on rollid ja ülesanded ning kas ja kuidas lepitakse kokku töörütm. See kõik toimub veel enne kui "päristöö" pihta hakkab. Ja "päristööst" sõltub tulemus 10%, väidab Hackmann. Ehk suurem osa tööst tuleb ära teha ENNE pihta hakkamist, mitte aga töö tegemise ajal. Sest kui korra on teele mindud, siis on võetud kurssi väga keeruline muuta.
Muuseas, kõige esimene järeldus eelnevast, vähemasti minu jaoks, on see, et kui projekt, meeskonnatöö hakkab kiiva kiskuma, siis väikeste parandustega on algselt soovitud tulemuse saavutamine pehmelt öeldes keeruline. Lihtsam, kiirem ja mõistlikum on sageli panna kokku uus meeskond ja teha projektile uus algus.
