ÄRILEHE KOMMENTAAR | Teise sambast raha väljavõtjad peavad rahalaeva kauem ootama
Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid ütles, et kuna kohustusliku teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmise seaduse põhiseaduslikud riived on suured ja riiveid on palju, siis ta kasutab õigust jätta seadus välja kuulutamata ja saadab selle riigikokku tagasi.
Riivetele juhtisid tähelepanu nii reformi pooldajad kui vastased.
„Jätan selle seaduse välja kuulutamata ning saadan tagasi parlamenti, et riigikogu seda uuesti arutaks ning leiaks võimalused viia see vastavusse Eesti Vabariigi põhiseadusega,“ sõnas riigipea.
"Ma ei tegele tuleviku ennustamisega, seisan põhiseaduse kaitsel ja soovin riigikogule jõudu seaduse läbivaatamisel," kostis Kaljulaid Ärilehe küsimuse peale, et millal president loodab riigikogust parandatud seaduse tagasi väljakuulutamiseks saada.
President Kaljulaid toob oma analüüsis välja nn pensionireformi seaduses sisalduvad kuus peamist vastuolu põhiseadusega. „Ühelt poolt on siin seaduses mitmel puhul tegemist objektiivsete põhiseaduse printsiipide rikkumisega. Teiseks keskseks probleemiks on õiguspärase ootuse ja omandiõiguse ebaproportsionaalne riive,“ selgitas Kaljulaid otsuse välja kuulutamata jätmise põhjuseid.
Näiteks osad inimesed saavad vabaduse kulutada ära kogutud neli protsenti sotsiaalmaksu, samas kui sambaga mitteliitnud seda teha ei saaks. Sotsiaalmaks on sotsiaalmaksuseaduse paragrahv ühe kohaselt pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis, mitte omal äranägemisel kasutav kogunenud raha.
Samas avaldaks teise samba pensionifondidest enne pensioniiga raha väljavõtjad ka mõju sinna edasijääjate varade väärtusele.
Probleeme näib selle seadusega nii palju, et raske on ette kujutada, kas või kuidas seal oleks võimalik vähendada põhiseaduslike riiveid.
Kui riigikogu saab seaduse tagasi, siis on neil võimalik hakata seadust remontima, mis võib võtta aega. Võib ka uuesti midagi muutmata proovida presidendi juures õnne, et ehk on midagi tegemata vahepeal põhiseaduslikud riived vähenenud. Mõlemad sammud võtavad aega. Viimasel juhul võiks see jõuda riigikohtu lauale, mis hakkaks siis seda menetlema, mis võtaks jällegi aega.
