Saku õlletehase juht: kui alkoholiaktiisi poleks langetatud, oleks riigieelarvesse laekunud 30 miljonit vähem
„Mullused maksulaekumised kinnitavad seda, mida oli nii ette ennustada kui ka näha terve teise poolaasta vältel Läti piiripoodide müükidest,” ütles Saku õlletehase juht Jaan Härms. Ta tõi välja, et aasta teisel poolel kukkus lahja alkoholi müük lõunapiiril 40-50% ning koos sellega taastus müük siseturul ja naasesid ka turistid.
„Kui vaadata eelarvetulude poolt, siis aasta esimeses pooles kukkus aktsiisilaekumine 2018. aastaga võrreldes 17,5 miljoni võrra, samas teisel poolaastal juba madalama aktsiisimääraga kasvasid tulud 11 miljoni võrra.” lisas Härms.
Sellega viitas ta nädala alguses rahandusministeeriumi avaldatud 2019. aasta maksulaekumise numbritele, kust selgus, et möödunud aastal tasuti aktsiise 11,5% enam kui aasta varem. Samas märkis ministeerium, et alkoholiaktsiisi tasuti mullu 2,2% ehk viis miljonit eurot vähem kui eelarves prognoositi, tuues põhjuseks aasta teises pooles 25% võrra langetatud alkoholiaktsiisi.
Härms leiab aga, et tervikuna oli aktsiisilangetamine ikkagi positiivne. „Lisaks piirikaubanduse vähenemisele pööras ka maksulaekumine tõusule. Vastupidisel juhul oleks varasema trendi jätkumine tähendanud -30 miljonit alalaekumist eelarvele,” märkis Saku Õlletehase juht. Ka rahandusministeeriumi enda statistika näitab, et alkoholi deklareeritud kogused pöördusid 2019. aasta teises pooles kasvule.
Deklareeritud koguse kasvu peamise põhjusena näeb ministeeriumgi muutusi piirikaubanduses. Läti-suunalise piirikaubanduse vähenemist kinnitab alates juulist vähenenud lühiajaliste piiriületuste arv. Põhjapiiril näitab muutuseid sadamate ja laevade müügitulu kasv, mis on samuti kiirenenud 2019. aasta teises pooles.
Kuigi õlleliidu ettepanek oli langetada Eesti aktsiise lähtudes Läti määradest – ja Härms usub, et see oleks piirikaubanduse täiesti ära kaotanud –, otsustati siiski teisiti ja langetati võrdselt nii lahja kui kange alkoholi aktsiisi.
