ERISAADE | Ümbrikupalk pane deklaratsiooni - maksuamet teab, et said seda! Suurärid otsivad kasumit kohtust ja seadustest
Äsja läks käima iga aastane tulude deklareerimise protsess. Delfi „Erisaates“ võetakse kõigepealt luubi alla esimeste tulu deklareerimise päevade tagasiside, millest räägib maksuameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi. Saate teises pooles aga räägitakse sellest kuidas teatud ärisektorites otsitakse kasumit regulatsioonide trikkide kaudu ehk apteekidest ja energeetikast. Seda lahkavad Delfi ajakirjanik Aleksander Pihlak ja Siiri Liiva Ärilehest. Saadet juhib Raimo Poom.
Maksuamet oli varem üpris ametlikult välja kuulutanud, et kavatsevad möödunud aasta tulude deklareerimise kanalid avada just täna. Aga nagu ikka tehti ots lahti natuke varem.
„Avasime deklareerimise natuke varem, sest selliste suurte süsteemide puhul tahaks testida. Ja nagu näha olid inimesed päevi varem valmis sellele kaasa aitama. Reede õhtuks on deklaratsiooni üle paarisaja tuhande esitatud,“ rääkis maksuameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi „Erisaates“.
Liivamägi sõnul on inimeste peamised mured alanud tulude deklareerimisega olnud seotud puudu olnud andmetega. „Peamised küsimised on tavapärased: kas kõik mahaarvamiste andmed pole tulnud, miks ei ole? Kas sellisel juhul tuleb ise saata.“
Maksuameti esindaja rääkis, et esimestel deklareerimise päevadel polnud veel Luminori ja Coopi pank valmis oma klientide laenuintresside automaatseks saatmiseks deklaratsioonile. Sellisel juhul soovitati inimestel natuke oodata, kuni see võimalikuks saab ja mitte ise lahtreid kohe täita.
Liivamägi tõi välja veel huvitava tahu, mis on inimestes mõistagi küsimusi tekitanud.
„Lisaks tekitavad küsimusi meie tähelepanu juhtimised, et kas oled ikka kõik oma tulud deklareerinud,“ seletas ta. Maksuamet nimelt võtab inimestega kohe ühendust, kui nad arvavad, et lisaks üles antud andmetele on inimene saanud tulu näiteks kinnisvara müügilt, välismaalt või üüritulu. „Ja on ka neid, kelle puhul arvame, et nad ümbrikupalka saanud,“ sõnas Liivamägi viitega, et isegi selline asi ei pruugi jääda maksuametile nähtamatuks.
Saatejuhi küsimuse peale, kas maksuamet on teinud arendusi, mis lubavad niisugusi asju erinevate andmebaaside võrdluses avastada, vastas Liivamägi, et amet saab neid küsimusi tõesti esitada oma riskianalüütika pinnalt.
„Vaatame, mis andmeid veel inimeste tulude kohta on, välistulu osas riigid vahetavad andmeid. Tööandjad on andmeid deklareerinud, võrdleme teiste samas sektoris masktavate palkadega näiteks. Andmeid on meil omajagu ja sealt pealt me suunavaid küsimusi küsime.“
Lisaks räägib maksuameti esindaja sellest, mis on inimestele soodsamaks muutunud tulude deklareerimisel ja kuidas neid võimalusi endale kahju tegemata kasutada.
Saate teises pooles vahetuvad stuudiokülalised ning juttu tuleb suuräridest, kus taha tegemiseks paistab olevat nii palju jõudu, et nõuda hüvitisi kohtus, proovida saada endale häid seadusi või konkursitingimusi.
Ehk siis räägitakse viimase nädala arengutest apteegireformi saagas ning tuuleenergia arendamise vallas. Saate lõpus jõutakse tõdemuseni, et sellised segased arengud, kus tundub nagu eelistataks üht või teist poolt mõjuvad kokkuvõttes halvasti Eesti mainele kohana, kus äri tehakse ausalt ja läbipaistvalt.
