“Alati ei ole kõik hästi,” selgitab kodumasinate ekspert Toomas Türkson.

Nimelt selgub, et kõik-ühes tabletid on mõeldud vaid standard olukorda, kuid koduses tegelikkuses kõik nii hästi ei ole. Näiteks ei sobi tabletile Tallinna vesi.

“Tablett eeldab, et vesi on kare, Tallinnas Ülemiste järve vesi on aga pehme, tablett ei lahustu selles ära,” kirjeldab Türkson ja lisab: “See ei ole väga hea, see tähendab, et jääk jääb ka nõude peale ja sa sööd selle endale sisse. Päris toiduaine see nõudepesuvahend ei ole.”

Kuid hästi pole olukord ka siis, kui tablett ära lahustub

“Teine asi on kirgastusaine, sellest on pikalt räägitud, et see on kantserogeenne,” hoiatab Türkson.

Lisaks sisaldavad kirgastusained üldjuhul fosfaate, mis võivad sattuda heitveega loodusesse, kus nad koormavad jõgesid, järvi ja Läänemerd üleliigse fosforiga, mis omakorda toob kaasa muuhulgas näiteks sinivetikate vohamise.

Selleks, et teada saada, millised ained täpselt tablettides ja pulbrites on, viib “Laser” enamlevinud tooted uurimiseks TTÜ Keemia ja biotehnoloogia instituuti.

Võtame kaasa nii tavalisi kui ka “rohelisi” tooteid, lootes, et vähemalt need viimased eksperdilt heakskiidu saavad. Meie lootus jääb aga üürikeseks. Ka rohelisena reklaamitavad tooted ei sisalda vaid puhast loodust.

Keemik Pavel Starkov jääb isegi nõutuks, miks rohelise mainega pesuvahend sisaldab hulganisti konservante ning miks ökoloogilise märgisega vahend sisaldab värvaineid.

“Värvaineid? Miks seda vaja on? Kogu protsess toimub ju kinnises kastis, see on puhas keemia,” ei mõista Starkov tootjaid.

Kas nõudepesutableti võib pooleks lõigata? Mis ainega nõusid üldse pesta tohib ja mida kindlasti vältida? Tõde selgub täna õhtul kell 20:00 TV3s!