Rail Balticu tarbeks on Eestis omandatud vaid 32 maatükki

Kiire raudtee rajamiseks vajaminevast umbes 650 kinnisasjast on Eestis seni omandatud 32. Maa-amet prognoosib, et aastas on maksimaalselt võimalik läbi viia 200 menetlust, kuid läbirääkimised maaomanikega on väga keerulised. Ühtegi sundvõõrandamise otsust pole seni siiski tehtud.

Maa-amet alustas maade omandamise läbirääkimisi raudtee sirgetes lõikudes 2018. aasta oktoobris, peale seda, kui oli valminud raudtee eelprojekt, kirjutab ERR.

Maade omandamisega on alustatud osas lõikudes Rapla maakonnas Kohila, Rapla ja Kehtna vallas, Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas ja Harju maakonnas Saku vallas. Lähiajal alustatakse ka kiire ajakava objektidega ehk maanteeviaduktide ja ökoduktide maa omandamisega, ütles ERR-ile maa-ameti Rail Balticu projektijuht Merje Krinal.

Tänaseks on Pärnu maakonnas omandatud kaheksa, Raplamaal 19 ning Harjumaal viis kinnisasja. Lepingu ootel on kolme maakonna peale 13 maatükki, lisaks on kokkulepe sõlmitud 60 kinnistu omanikuga. Vastuväiteid on seni esitatud üheksa kinnistu osas.

Kokku tuleb raudtee jaoks omandada äralõikeid umbes 650 eraomandis olevast kinnisasjast. Maa-ametile on praegu töösse antud 243 kinnisasja, ütles Krinal. "Maade omandamine tuleb läbi viia võimalikult kiiresti, kuid valdavalt saab maade omandamisega alustada pärast põhiprojekti valmimist," lausus ta.