Haagi kohus otsustas: Venemaa peab Jukose endistele aktsionäridele maksma 50 miljardit
2014. aastal oli Haagi arbitraažikohus otsustanud, et Venemaa peab Jukose aktsionäridele maksma 50 miljardit dollarit kahjutasu- nagu kirjutab The Economist, on see suurim kahjutasu, mis kuinagi määratud. Kuid 2016. aastal lükkas Hollandi ringkonnakohus selle otsuse ümber, leides, et arbitraažikohtul ei olnud selleks volitusi.
Venemaa justiitsministeerium märgib, et Haagi kohus ignoreeris fakti, et Jukose aktsionärid ei olnud heausksed investorid. Venemaa on olnud seisukohal, et Jukose aktsionärid eesotsas Mihhail Hodorkovskiga on saanud ettevõtte omanikeks mahhinatsioonide tulemusena.
Peamine vastasseisu põhjus on poliitiline võitlus ehk asjaolu, et Mihhail Hodorkovski hakkas 2003. aastal rahastama Venemaa opositsiooniparteisid ning lubas ka riigi presidendivalimistel kandideerida. Toona oli Hodorkovski Jukose juhatuse esimees ning suurim aktsionär ning ka Venemaa rikkaim mees. Toonasele Venemaa presidendile Vladimir Putinile selline asjade käik muidugi ei meeldinud ning valitsus esitas ettevõttele 27 miljardi dollari suuruse maksunõude. Hodorkovski vahistati ning saadeti kümneks aastaks vangi. Jukos jagati osadeks ning müüdi riigi kontrolli all olevatele ettevõtetele võileivahinnaga.
Kui ettevõte oli hävitatud, hakkasid endised omanikud ning juhid kohtus õigust nõudma. Hodorkovski nende seas ei olnud, sest oli oma aktsiad kohtupidamise ajal andud üle oma partnerile Leonid Nevzlinile. Jukose juhid võitsid Euroopa Inimõiguste kohtus 1,9 miljardi dollari mahus hagi, kuid Venemaa seda raha ei maksnud.
Kõige mahukam kohtuhagi oli Haagi arbitraažikohtus ning selle algataja oli ettevõtte GML, mis kuulub Nevzlinile ning paarile teisele suuremale aktsionärile, kes koos kontrollisid 60% Jukosest.
