UURING | Iga teine töötaja vaatab tööturul aktiivselt ringi. Töökohta on valmis vahetama aga oluliselt suurem hulk inimesi

Värskelt avaldatud CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri suurest tööturu-uuringust selgub, et praktiliselt iga teine ehk 44% töötajatest jälgib tööpakkumisi või on aktiivselt otsimas uut töökohta. Ise aktiivselt tööd ei otsi ega ka tööpakkumistele avatud ei ole vähem kui viiendik (18%) Eesti töötajatest.

Valmisolek tööd vahetada on 82% Eesti töötajatest. Rohkem kui kolmandik töötajatest (34%) jälgib tööpakkumisi, iga kümnes töötaja otsib aktiivselt uut tööd ja 38% ei ole küll ise aktiivselt tööotsingutel, kuid on siiski tööpakkumistele avatud. Aasta tagasi oli valmisolek töökohavahetuseks 73%-l töötajatest.

„Töötajate valmidust tööd vahetada mõjutab suuresti tööandjate värbamisaktiivsus, kuna ligi pooled töötajad (45%) on saanud kutseid kandideerimiseks. Suur tööpakkumiste arv loob jätkuvalt töökohavahetuseks väga head võimalused,“ ütles uuringu tulemusi CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.

Tema sõnul joonistub uuringust joonistub välja, et lähiajal kavatseb uuele tööle liikuda rohkem kui viiendik (21%) töötajatest. Auväärt lisas, et aasta esimene kuu näitas hüppelist kasvu töötajate aktiivsuses ja kandideerimisi võeti ette 27% enam kui aasta tagasi. „Tööotsinguid alustas jaanuarikuus ligikaudu 30 000 töötajat,“ märkis ta.

Mis valdkonna töötajad olid jaanuarikuus Eesti tööturul kõige aktiivsemad?

Enim vahetati tööd klienditeeninduses, müügisektoris ja tööstuses ning tootmises – neid valdkondi on läbi aastate iseloomustanud keskmisest kõrgem tööjõu voolavus ja suur vabade ametikohtade arv. Mainitud sektori suurtel tööandjatel on värbamiskonkursside läbiviimine igapäevane töö, kuna otsida tuleb uusi inimesi nii olemasolevate töötajate asendamiseks kui ka loodavatele ametikohtadele.

Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee jaanuarikuu statistika näitab, et võrreldes 2019. aasta esimese kuuga kasvas töövõtjate huvi enim riigisektori ja turundusvaldkonna tööpakkumiste vastu, kus muutus seeläbi tihedamaks ka konkurents ühe ametikoha pärast. Lisaks sai pisut leevendust korrakaitse ja turvavaldkond, kuna suurenes töötajate soov antud valdkondades töötada. Teisalt on aga tegemist endiselt sektoriga, kus tööjõupuudus on väga terav.

Vaatamata kasvanud kandideerijate arvule, oli tööjõupuudus jaanuarikuus kõige kriitilisem hariduse- ja infotehnoloogiasektoris ning kasvas ka vajadus tervishoiusektori töötajate järele, mis muutis töötajate leidmise antud valdkondades veelgi keerukamaks.

Ligi kolmandik (32%) töötasuga väga kehvasti toimetulevatest töötajatest otsis aktiivselt tööd. Halvasti toimetulevatest töötajatest 16% otsis aktiivselt tööd. Samas hästi või väga hästi toimetulevatest töötajatest otsis aktiivselt tööd vaid 5%.

Kehvemini toimetulevad töötajad on tööturul aktiivsemad

„Uuringust on selgelt näha, et töötajate toimetulek mõjutab oluliselt aktiivsust tööotsingul. Hinnangud toimetulekule on seotud ühelt poolt töötasu suurusega, teisalt aga ka töötajate tarbimisharjumustega ja ootustega oma elukvaliteedile,“ kommenteeris uuringut Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

„Hästi toimetulevate töötajate osatähtsus on aastaga pisut kasvanud ja see nõuab tööandjatelt suuremaid pingutusi, kuna palgaga rahulolevaid töötajaid on keerulisem töökohta vahetama meelitada. See tähendab, et tööpakkumised peavad olema läbi mõeldud ning arvestama sihtgrupi ootustega,“ lisas Seeder.

Palgainfo Agentuur küsitleb koostöös Eesti suurima tööportaaliga CVKeskus.ee tööandjaid ning töötajaid ja tööotsijaid kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Uuringus osales 562 tööandjat ning 10 085 töötajat ja tööotsijat. Kokku koguti töötasude andmeid 45 782 töötaja kohta. Agentuuri uuringud on osalejate arvult kõige suuremad tööturu- ja palgauuringud Eestis.