Kust võtab Eesti Energia selle üüratu summa, mis ta lubas Tootsi tuulepargi ostuks?
„Nagu tavaliselt selliseid projekte rahastatakse – osa on meie omakapital, osa on võõrfinantseerimine –, nii kuidas see kõige optimaalsem kapitalistruktuur on,” kirjeldas Eesti Energia juhatuse liige ja finantsdirektor Andri Avila eile õhtul ERRi raadiouudistele.
Ka märkis ta, et ei ole saladus, et Eesti Energia taastuvenergiafirma Enefit Green plaanib lähiajal viia läbi ka avaliku aktsiaemissiooni, mis võimaldaks ettevõttel oma kapitalipositsiooni parandada. „See on kindlasti üks osa nii Tootsi kui ka kõikide teiste Enefit Greeni arendusprojektide rahastamise plaanidest,” märkis Avila.
Täna hommikul Äripäeva raadios eilsest oksjonist rääkinud Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter rõhutas, et tegu ei olnud kindlasti kunstioksjonile sarnase emotsiooni pealt tehtud, vaid pikalt kaalutletud otsusega. „Tegelikult see maaostu raha on kogu seda projekti arvestades suhteliselt väike [summa],” märkis ta.
Sutteri sõnul läheb 38 tuulikust koosnev tuulepark Tootsi suursoos riigifirmale maksma üle 200 miljoni euro. „Seda raha me katamegi omavahenditest ja kindlasti ka laenukapitalist,” kinnitas temagi.
Eesti Energia juht viitas samuti Enefit Greeni pikalt edasi lükkunud börsile minekule, märkides, et tõenäoliselt panustavad ettevõtte omakapitali ka paljud väikeaktsionärid. Teisisõnu loodab riigifirma, et eestlased ise maksavad selle maaostu kinni.
Ainuke pakkuja, kes saab taastuvenegiatoetustega arvestada
Sellest, et erinevad kohalikud ja välismaised investorid on rahulolematu Tootsi enampakkumise tingimustega, mis soosivad ennekõike riigifirma Eesti Energiat ja loovad talle eelisseisundi oksjonil osalemiseks, kirjutas Ärileht juba möödunud nädalal.
Juba siis juhtisid oksjonil osalemist kaaluvad ettevõtted tähelepanu sellele, et enampakkumise tingimused on ühte osalejat rohkem soosivad. Nimel ei olnud oksjoni tingimustes välja toodud, kas ja mil moel rakenduksid Tootsi tuulepargile taastuvenergiatoetused – kas tuulepargile hakkaks kehtima vana või uus toetusskeem.
Kuna 2010. aastast 2016. aasta lõpuni Tootsi suursoo alal tuulepargi rajamiseks ettevalmistusi teinud Eesti Energia on rajanud sinna tee, alajaama ning kaks 26-meetrise läbimõõduga kraatrit, oleks riiklikul energiafirmal justkui alust öelda, et ta on ehitamise algust teinud ja pöördumatuid kohustusi võtnud enne 2016. aasta lõppu.
See annaks riigifirmale õiguse taotleda Eleringilt vana skeemi järgi taastuvenegiatoetusi, mis maksimummäära järgi tähendaks 250-300 miljoni euro suurust sissetulekut 12 aasta peale. Elering pole seni küll otseselt öelnud, kas Eesti Energial oleks õigust neid toetusi saada, lubades kujundada seisukoha alles siis, kui riigifirma oma taotluse esitab.
Just sellele võimalusele viitas ka eile Tootsi enampakkumisel 51,45 miljoni euro suuuse pakkumisega teisele kohale jäänud soojatootja Utilitase nõukogu esimees Kristjan Rahu, kes ütles, et nemad oma hinnapakkumises ei saanud nende toetustega arvestada.
Plaanib kindlasti toetusi küsida
Ühtlasi märkis ta, et kui Eesti Energia pakkumine 51,5 miljonit oli tehtud selle arvestusega, et pargile tulevad ka taastuvenergiatoetused peale, siis oli see summa isegi alapakutud, riigifirma oleks vabalt võinud ka 100 või 200 miljonini välja minna.
Eesti Energia finantsjuht Andri Avila tunnistas eile Ärilehele, et neil on Tootsi tuulepargi peale tehtud kaks äriplaani – üks, kus on arvestatud taastuvenergiatoetustega, ning teine, kus elektrit asutakse tootma turutingimustel.
Mida plaanib aga riigimetsa majandamise keskus (RMK) teenitud 51,5 miljoniga teha? Asutuse pressiosakonnast öeldi, et kuna kinnistu pandi müüki valitsuse otsusega, siis otsustab ka valitsus teenitud tulu kasutamise üle. Ehk sisuliselt tõstab Eesti riik raha ühest taskust teise.
Kui aga keegi teine oleks oksjoni võitnud – kas siis mõni kohalik või välismaine erainvestor –, oleks riigieelarvesse reaalselt ca 50 miljonit eurot lisaks laekunud.
