Ettevõte ütleb oma Fundwise’i kampaania kirjelduses, et 99 900 kuni 199 800 euro suurune investorite tugi võimaldab ettevõttel tuua mitmed 2021-2023 planeeritud müügiarenduse kulud juba käesolevasse aastasse ja kiirendada sellega Lahhentagge planeeritavat kasvu.

Investeeringu abiga kasvatab oma müügikohtade arvu Eestis 300-ni ning sihikule võetud Euroopa turgudel tuhandeni. Lisaks toob Lahhentagge lähemate aastate jooksul turule veel kuni 12 uut toodet ja investeerib inimestesse, kelleta ei ole ettevõtte kiire kasv võimalik.

Ühisrahastuskampaania käigus on ettevõtte asutajad valmis müüma 8,59% kuni 15,82% ettevõtte osalusest. Pakutav osalus investori kohta jääb 300 euro ja 199 800 euro vahele. Ühe-eurose nimiväärtuse maksumus on 300 eurot. Lahhentagge kampaania kestab 24. märtsini.

Pool käibest džinnist, pool toonikust

Lahhentagge džinnikoja käivitajateks on Maarit Pöör ja Tarmo Virki, kes alustasid 2017. aastal täiesti nullist, väheste kulude ja vaid paari inimesega. Ettevõtte esimeseks tooteks oli 2017. aastal välja tulnud käsitöödžinn Ösel Dry Gin, mille valmistamisel kasutatakse kohalikke maitse- ja ravimtaimi, sealhulgas saaremaiseid kadakamarju.

Alates 2018. aasta suvest on turul ka Lahhentagge toonikuid, mis eristuvad kõigist teistest maailma toonikutest. Kuusk & Kardemon toonikud valmivad kasutatud jõulukuuskedest ja Kadakas & Mandariin toonikud valmivad rannakarjamaade puhastamisel lõigatud kadakatest. Jõuluks 2019 tõi Lahhentagge turule Eesti esimese alkovabadžinni Flâneuri (uitaja – pr k).

Kuigi 2016. aasta oktoobris registreeritud Lahhentagge alustas sisulist tegevust alles 2017. aastal, kui ettevõtte käive jäi tagasihoidlikuks, piirdudes vaid 9434 euroga, siis 2018. aastal kasvas see enam kui kuuekordselt, küündides 61 855 euroni. Väike käibetõus oli ka mullu, kui ettevõtte sissetulek kasvas 76 272 euroni. Täna tuleb käibest võrdselt pool džinnist, pool toonikust.

Mis on nii kiirele kasvule kaasa aidanud? Pöör on veendunud, et selle taga on see, et neil on originaalsed tooted ehk nad ei kopeeri mitte kedagi. „Viimane lollus on minna kedagi kopeerima, sest meil kõigil on oma oskused ja kui sa tunned ennast, oma tugevusi, siis sa suudad ka ilma kopeerimata teha nii tugeva joogi, mis viib su nii kaugele,” põhjendab ta.

Virki lisab, et palju on kaasa aidanud ka see, et nende müügivõrgustik on selle mõne aastaga palju kasvanud, iseäranis Eesti kontekstis. Kõik Lahhentagge tooted on esimesena tulnud välja Saaremaal ja nii tahab ettevõte seda ka hoida. Kui 90% oma tänasest toodangust turustab ettevõte Eestis, siis sellest umbes kolmandik jääb Saaremaale.

Suurim eksport praegu Tšehhi

„Saarlased toetavad oma ettevõtteid – mis on imeilus –, hoitakse kokku ja aidatakse üksteist,” märgib Pöör. Virki naljatab, et kuna nad tegutsevad saarel, siis mandri-Eestit näevadki nad justkui oma esimese ekspordituruna. „Seal on see loogika, et Eesti on meie jaoks ülemere turg,” põhjendab ta. Siiski on Lahhentagge oma lühikese tegevusajaga jõudnud ka esimeste reaalsete välisturgudeni, millest hetkel kõige suurem on Tšehhi.

Sinna müüakse nii džinni kui toonikuid ning esimene partii Flâneur’i on sinna teel. Lisaks on Lahhentagge oma toodetega kohal ka Läti, Leedu, Saksa- ja Prantsusmaa, Rootsi ning Soome turgudel. „Ma arvan, et kõige suurem potentsiaal on Saksa- ja Prantsusmaal,” ütleb Virki. Esimesed partiid on parasjagu minemas ka Inglismaale.

Loe lähemalt Lahhentagge sünniloost, tänastest tegemistest ja mida täpselt tahetakse ühisrahastuskampaaniaga kogutava rahaga teha möödunud nädalasest Ärilehe loost.