Tunneliehitaja Vesterbacka: Eesti välisluureraport ei anna eriti professionaalset või usutavat pilti selle kirjutajatest
Tallinna-Helsingi tunneli projekti juhtiv Soome ärimees Peter Vesterbacka kritiseeris teravalt Eesti Välisluureameti raportit, milles peeti tunneli finantseerimist Hiinast ohtlikuks, ja väitis, et raportis on faktivigu.
Julgeolekueksperdid hindasid Välisluureameti raportis, et Hiina strateegia on hankida välismaal poliitilist võimu ja mõjutamisvõimalusi, osaledes infrastruktuuri- ja transpordiprojektides. Selliseid hinnanguid on antud ka teistes lääneriikides, vahendab Lännen Media.
Vesterbacka nimetas Eesti raportis antud hinnanguid Hiina mõjutamispüüdluste koha „üldise taseme spekulatsioonideks, mis on nõrgalt põhjendatud”.
„Ei tohi muidugi olla naiivne ja sinisilmne, loomulikult tahavad kõik maailma suurriigid mõjuvõimu. Üksikute projektide puhul tuleb siiski küsida, millist mõjuvõimu sellega saab,” ütles Vesterbacka.
Olulisim on Vesterbacka sõnul see, et tunneliprojekt on korraldatud nii, et enamusosalus ja otsustusõigus jäävad kogu protsessi ajaks Soome. Vesterbacka sõnul on teisejärguline, kust tuleb ülejäänud finantseering.
„Ka Hiina finantseerijad ja tegutsejad mõistavad seda hästi, et enamusosalus jääb Soome,” ütles Vesterbacka.
Vesterbacka juhtis tähelepanu ka sellele, et Touchstone’i 15 miljardi suurusest finantseeringust vaid 30% on otseinvesteering ja ülejäänud laen, mis ei mõjuta tunneliettevõtte omandisuhet.
„Tahan ka juhtida tähelepanu sellele, et oleme kogu aeg rääkinud, avalikult, et Touchstone’i taustal on mitmeid Hiina riigi omanduses olevaid firmasid,” lausus Vesterbacka.
Eesti Välisluureameti raporti järgi eemaldasid Suurbritannia võimud 2019. aasta suvel Tallinna-Helsingi tunneli finantseerimiseks lepingu sõlminud Touchstone’i Suurbritanniasse registreeritud ettevõtte riigi ettevõtlusregistrist.
Ettevõttel oli raporti järgi oktoobris kirja pandud teate järgi kapitali vaid üks nael.
Raportis kirjas olev ei räägi Vesterbacka sõnul midagi Touchstone’i tegelikust finantseerimisvõimest.
„On tavaline, et asutatakse mitmeid ettevõtteid ja erinevatele projektidele oma projektiettevõtted, kus on erineval määral kapitali. Mind see muretsema ei pane,” kinnitas Vesterbacka.
Eesti Välisluureameti raportit nimetab Vesterbacka üldisel tasemel „kergekäeliselt tehtuks” ja ütleb, et raport kubiseb faktivigadest.
