„Kuna autojuhid üldjuhul ei tunnista nutiseadmete kasutamist sõidu ajal, ei saa täpset statistikat siin välja tuua. Tuginedes aga erinevatele ekspertiisidele ja uuringutele ning heale koostööle Eesti politseiga, võime siiski arvata, et hinnanguliselt iga kolmas või neljas liiklusõnnetus on tingitud nutiseadmete kasutamisest roolis,“ ütles ERGO transpordikindlustuse grupi juht Kaido Naarits.

Uuringufirma SKDS läbi viidud ERGO kindlustuse ohutusuuringust selgus, et iga kolmas Eesti autoomanik loeb roolis olles sõnumeid ja teavitusi, kuigi 23% vastanutest väitis, et teeb seda harva. Lisaks tunnistas 22% eestlastest, et autot juhtides tuleb ette ka sõnumite kirjutamist – näiteks saadetakse SMS-e, kasutatakse rakendust WhatsApp, kirjutatakse Messengeris, säutsutakse Twitteris jne. Uuringu kohaselt tegelevad eestlased roolis sõnumineerimisega siiski vähem kui naabrid Lätis ja Leedus. 17% juhtidest tunnistas, et jälgib rooli taga erinevaid sotsiaalmeediakanaleid.

Sõidu ajal tegeletakse kõrvalisega

„Statistika on lühidalt öeldes kurb. Kui ühiskond on suures osas aru saanud, et joobes juhtimine ei ole aktsepteeritav, siis nutiseadmete kasutamine liikluses kujutab täna suuremat ohtu kui joobes juhtimine. Ükskõik kui osavaks juhiks end pead, on telefonis olles tähelepanu ümbritsevalt täielikult hajunud. Räägime siin mitmetest sekunditest, mil sõiduk on sisuliselt juhita. Sellise harjumuse tagajärgedega puutume kahjuks järjest enam kokku ning kahjud on suured – keskmiselt 2000 eurot juhtumi kohta. Sageli võtab auto taastamine kaua aega või pole üldse otstarbekas, rääkimata kahjust kannatanu tervisele või suisa elule,“ rääkis Naarits.

Ka ilmnes uuringust, et 80% Eesti autojuhtidest kasutab sõidu ajal erinevaid liiklusrakendusi. Sama paljud (79%) vastavad sõidu ajal sissetulevatele telefonikõnedele. Kaks juhti kolmest kasutavad sõiduaega ise kellelegi helistamiseks.

87% vastanutest siiski tunnistas, et nutiseadmete kasutamine roolis on Eestis suur probleem, sest segab keskendumist ja autojuhtimist. „Edasi oleks tarvis probleemiga aktiivselt tegelema hakata ja selles osas saab kaasa aidata iga autojuht isiklikult, vaadates kriitiliselt üle oma sõiduharjumused ja vajadusel muutes neid,“ lisas Naarits.

Ohutuseuuringu kohaselt peetakse liiklemise segajateks ja ohuks jalakäijatele ka uusi mobiilseid liikumisvahendeid nagu elektritõukerattad ja tasakaaluliikurid. Samas ei näe eestlased neis siiski nii suurt probleemi kui lätlased või leedulased.

ERGO registreerib kuus keskmiselt üle 1500 sõidukitega seotud kahju. Neist umbes pooled on kaskokindlustuse juhtumid. Liiklusõnnetuses toimunud kahjude summa jääb keskmiselt suurusjärku 2000 eurot.