Kes oleks arvanud? Tallinna kinnisvaraturul leiab hruštšovka korterist veelgi kehvemaid eluruume

Tallinna korterituru kõige õnnetumal kümnendil, 1980. aastatel valminud korterit müües tuleb arvestada enam kui 400-eurose kaotusega iga ruutmeetri kohta, näitab LVM Kinnisvara Tallinna korterituru analüüs.

"Nõukogudeaegne ehituskvaliteet pole muljetavaldav, aga kaheksakümnendate paneelikate ehitajad lausa pingutasid inimvõimete alumiste piiride nihutamiseks," ütleb LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing. "Isegi kuue-seitsmekümnendate kitsaid ja halva planeeringuga hruštšovka kortereid hindavad ostjad kõrgemalt," lisab ta.

Ligi 1300 aktiivses müügikuulutuses küsitakse Tallinna pruugitud korteri eest keskmiselt 2105-eurost ruutmeetrihinda, kuid 1980ndatel valminud korterite keskmine ruutmeetrihind piirdub 1670 euroga.

"Arvestatavalt toetab hruštšovka ja paneelika korteri hinda vaid üks tegur – asukoht kesklinnas," rõhutab Saksing. Pisut paremas seisus on ka ühe-kahetoalised ja kuni neljakorruselises majas asuvad korterid. "Keskmist ruutmeetrihinda kisuvad alla aadress Haaberstis, asumine tornmajas ja kolm või rohkem tuba," lisab kinnisvarafirma juht.

Kuigi Tallinna korteriturult leiab ka 14. sajandil valminud eluruume, käib aktiivne kauplemine viimase 120 aasta jooksul valminud korteritega. "Järelturul küsitakse kõrgeimat hinda 2010. ja 1900. aastatel valminud korterite eest," selgitas Saksing. Mõlema puhul ligineb keskmine ruutmeetrihind 2800 euroni.