Lõppeva nädala kolmapäeval avalikustas Euroopa Liit plaani, kuidas tagada andmete vaba liikumine Euroopa ühisturul, kirjutab CNN Business.

See samm peaks ühelt poolt aitama piirkonna ettevõtetel olla järgmiste tehnoloogiliste uuenduste esirinnas ning teiselt poolt kärpima üleilmsete andmehiidude Google'i ja Amazoni mõjuvõimu. Ka tulid EL-i ametnikud välja ettepanekuga, et tehisintellekti kasutust tuleb samuti ohjama asuda.

„Kes iganes siin [piirkonnas] äri ajab, peab austama meie reegleid ja väärtusi,” ütles kolmapäevasel pressikonverentsil Euroopa Komisjoni asepresident Margrethe Vestager, kelle vastutusvaldkonnaks on digiajastule vastav Euroopa.

Euroopa Liidu andmemassiivide kasutust reguleerima hakates loodab Komisjon aidata kaasa uuete tehnoloogiliste uuenduste sünnile sellistes valdkondades nagu transport ja tervishoid. Ka peaks uued regulatsioonid võimaldama väiksematel tehnoloogiaettevõtetel suurte USA ja Hiina digihiidudega võrdsematel alustel konkureerida.

„Me mõistame, et oleme esimese laine või esimese lahingu maha maganud,” märkis siseturu volinik Thierry Breton ajakirjanikele. „Kuid Euroopal on olemas tööriistad, millega me saame võita järgmise vooru, sest siin piirkonnas on kõige tugevam ja suurim tööstuslik põhi selleks,” lisas ta.

Ära ei tohi seejuures unustada, et erinevalt teistest piirkondadest maailmas, on Euroopa Liidul paigas ka regulatsioonimehhanismid, mille kaudu nad saavad jälgida reeglitest kinni pidamist.

Varasemalt konkurentsivoliniku ametit pidanud Margrethe Vestageri juhtimisel asuti uurima nii Google’i, Facebooki kui Amazoni andmete kasutust. Monoplidevastaste reeglite rikkumise eest on Google’ile alates 2017. aastast kirjutatud kokku välja 8,2 miljardi euro väärtuses trahve. Ka on Euroopa Liidu 2018. aastal läbi viidud reformi käigus seatud täiesti uued üleilmsed standardid andmete kaitsmiseks (GDPR).

Euroopa Liit tahab olla ka tehisintellekti kasutamist puudutavate regulatsioonide üleilmse arutelu käivitaja. Ühendus on juba välja öelnud, et tahab asuda kõrge riskiga tehisintellektil põhinevaid lahendusi täpselt sama tähelepanelikkusega kontrollima nagu täna kontrollitakse autosid, mänguasju või kosmeetikatarbeid.

Väga põgusalt käsitleti Komisjoni ametnike välja käidud aruteludokumendis ka näotuvastustehnoloogiate võimalikku ärakeelamist avalikus ruumis. Siiski lubas EL, et algatab väga laia arutelu sel teemal, mis juhul ja mis tingimustel võiks tehnisintellekti abil biomeetrilisi andmeid avalikult koguda.

Üks küsimus, mis on aga jätkuvalt õhku jäänud, puudutab seda, kes vastutab selle sisu eest, mis sotsiaalmeedia platvormidel postitatakse. Facebook tegi näiteks eelmisel nädalal avalduse, et nemad ei toeta seda, et platvormid ise peavad hakkama vastutama kasutajate postitatud sisu eest. Euroopa Liit on muidugi teist meelt.

„On väga selge, et meie ambitsioon on öelda, et kui sa pakud sellist platvormi sisuloomeks, siis sa vastutad ka ühel või teisel viisil selle eest, mida sinna postitakse,” rõhutas Vestager kolmapäeval.