Riske on Toomei sõnul erinevaid – mõned tulenevad rahaomanikust endast, teised välistest ohtudest.

„Kui kontol on suurem summa raha, on inimesel alati võimalik teha spontaanseid emotsioonidel tuginevaid ostuotsuseid, millega kiputakse säästude kallale minema,“ selgitas ta.

„Lisaks on paljud inimesed sidunud oma kaardikontod internetiostukeskkondadega, mille tagajärjel võivad nende rahale ligi pääseda ka küberkurjategijad. Kõige turvalisem on hoida raha selliselt, et see pole seotud ühegi maksekaardiga ning sellele ligipääsemine vajab teadlikku tegutsemist. Rahale ligipääsemiseks kuluv aeg toimib mõtiskluspausina, et jõuda selgusele, kas on ikka vaja raha nüüd ja kohe kulutada,“ soovitas Holm Banki esindaja.

Toomei tunnistab, et eestimaalased on nõukogude pärandi tõttu pigem kehvad säästjad.

„Oleme pidanud elama ajal, mil headest asjadest sai vaid unistada. Sellepärast ei ole üllatav, et vaba raha olemasolul soovitakse kohe oma elujärge parandada. Näiteks panustavad inimesed meelsasti uuemasse autosse, hangivad paremaid kodumasinaid, teevad kodus remonti, käivad perega reisimas,“ sõnas Toomei.

Holm Banki esindaja sõnul tasuks suuremate summade hoidmiseks kaaluda pigem hoiustamist, mis võimaldab raha täpsemate plaanide selgumiseni turvaliselt käeulatusest eemale panna ning tagab selle, et väärtuse kahanemise asemel rahasumma hoopis kasvab.

„Hoiustamine pole kindlasti mitte rikastumise teenus. See on pigem viis säästa ja hoida raha tulevasteks investeeringuteks seda samal ajal teenusepakkuja toel kasvatades. Suurpangad pakuvad hoiustele pigem olematuid ca 0,2% hoiuseintresse. Väiksemad pangad pakuvad juba märksa kõrgemaid intresse, mis näiteks Holm Banki puhul on kuni 2,5%,“ selgitas ta.

Erinevalt väga kõrgeid intresse pakkuvatest hoiulaenuühistutest on pankade hoiused tema sõnul alati garanteeritud.