KUULA | Kuidas viis jõukas klient 21 000 eurot maksva Rolexi käekella pandimajja?
„Meie põhivaldkond, millega kokku puutume, on väärismetallid: kuld ja hõbe. Lisaks võtame vastu tehnikat, mobiiltelefone, jalgrattaid, tööriistu - sellist valdkonda, millele on võimalik täna anda mingit hinda,” rääkis pandimaja Luutar omanik ja poodide juhataja Ljubov-Luule Emmar. „Pantimine ei ole see, et me ostame teilt selle eseme ära, vaid me anname turuhinnast 40 protsendi ulatuses laenu, seda saab võtta kui laenutagatist. Teie toote meile eseme, meie anname teile raha ja mingil ajal toote selle raha meile tagasi ja saate oma eseme meilt vastu.”
Tarmo Kaldami sõnul jääb põhisumma millega neil pandimajas opereeritakse viikümne kuni paarisaja euro kanti. „Meil on ka tuhande ja kahe tuhande euro suuruseid laenulepinguid, isegi kolme tuhande suuruseid laenulepinguid sõlmime – kõik oleneb sellest millist tagatist meile pakutakse. Selliste suuremate summade saamiseks on kõige parem vaadata üle oma ehtekarpe, sest kulla hind on maailmaturul üles läinud. Tehnikaga on raskem, kui tahetakse kolme tuhandet eurot saada, peaks mobiiltelefone kilode kaupa olema,” muigab Kaldam.
Ljubov-Luule Emmar lisas, et alles hiljuti oli neil Tallinna esinduses tehing, kus toodi 21000 euro suuruse ostutšekiga Rolexi käekell, mille vastu anti kliendi soovil kolm ja pooltuhat eurot.
Pandimaja äri juurde käivad mitmeid ebatõesed uskumused. „Nagu see, et meie klientideks on väga vaesed inimesed või narkomaanid käivad meile oma varastatud kaupa pakkumas, siis kindlasti nii see ei ole,” kinnitas pandimaja Luutar omanik Ljubov-Luule Emmar. „Tegelikult on meie klientuur üpris värvikas, käib nii noori, kui vanu, on keskklassi inimesi, on õpetajaid, on arste – mida iganes.” Tema sõnul on pandimaja pidamise kultuur teinud suure sammu edasi ja varastatud kaupa proovitakse neile pakkuda väga harva. „Juba teatakse, et teeme politseiga tihedat koostööd ja meile ei tuldagi kahtlase päritolu esemega. Teisalt tundub, et majanduses on teatav stabiilsus ning olukord on tundmatuseni muutunud, kui veel kümme-viisteist aastat tagasi.”
