Eesti Energia tulud ületasid esmakordselt miljardi piiri, aga puhaskasum vähenes neli korda
Eesti Energia teenis 2019. aastal üle miljardi euro äritulu, kulumieelne ärikasum (EBITDA) oli ligi 260 miljonit ning puhaskasum 23,2 miljonit eurot.
Ettevõtte kogutulud kasvasid aastaga 120,9 miljoni võrra 1,02 miljardi euroni (+13%). Sealhulgas müügitulu suurenes 81,2 miljoni võrra 956,4 miljoni euroni (+9%). EBITDA kahanes 23,4 miljoni euro võrra 259,8 miljoni euroni (-8%) ning puhaskasum vähenes 83 miljoni euro võrra 23,2 miljoni euroni (-78%).
„Äritulude mahult tegime ettevõtte ajaloo parima tulemuse ning see näitab, et oleme tegutsenud ennekõike taastuvenergia, vedelkütuste ja klientidele suunatud teenuste valdkonda arendades õiges suunas. Tõsi, suurenergeetikas ette võetud mahukate ümberkorralduste tõttu meie kasumlikkus kannatas, kuid pidime turuolukorrale reageerima, et tugevamana tulevikule vastu minna,“ kommenteeris kontserni juhatuse liige, finantsjuht Andri Avila.
Teise puhaskasumi olulise mõjutajana tõi Avila välja hüppeliselt ehk enam kui 33 miljoni euro võrra aastas kasvanud amortisatsioonikulu. Eelkõige oli see tingitud Auvere elektrijaama lisandumisest varade hulka.
„Seevastu heameelt teeb, et meie jõulised sammud taastuvenergia tootmise arendamisel on vilja kandnud. Taastuvenergia tütarettevõttest Enefit Green on saanud mõne aastaga kontserni kõige kasumlikum ettevõte,“ rääkis Avila.
Eesti Energia tootis 2019. aastal ligi 1,65 teravatt-tundi (TWh) taastuvenergiat, millest taastuvelekter moodustas 1,28 TWh. Lõviosa ehk 1 TWh tootsid sellest Eestis ja Leedus asuvad tuulepargid, mis näitasid head töökindlust. Ülejäänud taastuvelekter tuli peamiselt puidujäätmetest, päikeseparkidest ja koostootmisjaamadest.
Taastuvatest ja alternatiivsetest allikatest toodetud elektri osakaal kasvas kogutoodangus aastaga 13%-lt 36%-ni. 2023. aastaks on ettevõte seadnud strateegilise eesmärgi jõuda tasemele, kus 45% elektrist on toodetud taastuvatest ja alternatiivsetest allikatest.
Elektri kogutoodang vähenes 2019. aastal 5,5 teravatt-tunnini (-39%). Peamiselt oli see tingitud oluliselt vähenenud põlevkivielektri toodangumahust. Põlevkivielektri omahinda mõjutas CO2 kvoodi 60-protsendiline hinnatõusus aasta keskmisele tasemele 24,9 euroni tonnist. Elektri keskmine turuhind püsis samal ajal varasema aastaga võrreldaval tasemel.
Põlevkivist elektritootmise vähendamine tähendas, et ettevõtte CO2 emissioon langes aastaga 48% tasemele 5,9 miljonit tonni. Eesti riigi CO2 emissioon vähenes seeläbi ühe aastaga umbes veerandi võrra ning Eestist on saanud kiireim CO2 emissioonide vähendaja Euroopa Liidus.
Põlevkiviõli tootmises püstitas Eesti Energia kõigi aegade rekordi – 442 000 tonni. Toodang suurenes peamiselt Enefit 280 õlitehase paranenud töökindluse ja saagikuse toel.
Võrguteenuse pakkujast tütarettevõtte Elektrilevi müügitulu vähenes seoses tariifi langetamisega klientidele, teenuse tarbijatel jäi seetõttu kätte aasta varasemaga võrreldes ligi 20 miljonit eurot rohkem. Teenuse hinda võimaldasid langetada Elektrilevi efektiivne majandamine ja soodne intressikeskkond.
Eesti Energia investeeringud vähenesid 30% tasemele 136 miljonit eurot. Lõviosa investeeringutest ehk 83 miljonit läks elektrivõrgu töökindluse parandamiseks. Investeeringute vähenemise suurim mõjutaja aastases võrdlusbaasis oli Auvere elektrijaama investeering, mis lõppes jaama vastuvõtmisega 2018. aastal.
„Oli keeruline, kuid väljakutseid pakkuv aasta. Plaanime käesoleval aastal üllatada oma kliente mitme uue teenusega. Usume, et suudame energiavaldkonna professionaalidena pakkuda kiiresti muutuvas maailmas uusimaid ja parimaid tehnoloogilisi lahendusi,“ ütles Andri Avila.
