Advokaat ootamatult 10 000 eurose nõude saanud Bolti taksojuhist: jagamismajandus ei ole maksuvaba
2019. aasta tuludeklaratsiooni esitamisel võib nii mõnigi nn jagamismajanduses aktiivselt tegutsev inimene saada ebameeldiva üllatuse osaliseks – 1. oktoobriks 2020 tuleb riigile tasuda täiendavalt tulumaksu. Summa võib olla märkimisväärne, kui inimene ei ole arvestanud, et nädalavahetuseti Bolt’i kaudu lisaraha teenimine ei ole maksuvaba.
Täiendav tulu võib lisaks mõjutada isiku maksuvaba tulu suurust ehk isik võib kaotada õiguse arvata maha 6000 eurot maksuvaba tulu aastas. Selleks, et üllatusi vältida, tuleks inimesel läbi mõelda ja konsulteerida, kuidas on tal kõige mõistlikum edaspidi teenust osutada. Teemat avab advokaadibüroo RASK vandeadvokaat Annika Soom.
Mis on jagamismajandus?
Jagamismajandusel puudub ühtne definitsioon, kuid üsna täpne on Euroopa Komisjoni määratlus, mille kohaselt osutab jagamismajandus ärimudelile, kus eraisikute poolt pakutavate kaupade või teenuste ajutist kasutamist hõlbustab koostööplatvorm.1
Klassikaline jagamismajanduse mudel on mitmekihiline ning osalejateks on teenusepakkuja, tarbija ning platvorm. Neist kaks esimest on tavaliselt füüsilised isikud. Platvorm on aga juriidilise isiku poolt arendatud lahendus, mis viib kokku teenusepakkuja ja tarbija.
Kõige tuntumad sellised platvormid on näiteks Aribnb, Bolt ja Uber.
Kes maksab maksud?
Jagamismajanduses on maksumaksjaks nii teenusepakkuja kui platvormi arendanud juriidiline isik.
Teenusepakkuja maksustamine sõltub sellest, millises vormis teenust osutatakse. Näiteks võib Uberi juht osutada teenust nii füüsilise isikuna; füüsilise isikuna, kes kasutab ettevõtluskontot; FIE-na või hoopis äriühingu kaudu. Harvematel juhtudel on teenusepakkuja ja platvormi vahel tööleping ning tarbijale osutab teenust platvorm ise. Kõigil neil vormidel on aga erinev mõju teenusepakkuja tulu maksustamisele.
Füüsiline isik
Kui teenusepakkuja osutab teenust füüsilise isikuna, tekib tal kohustus saadud tulu kord aastas ise deklareerida ja tasuda sellelt summalt tulumaks. Teenuse osutamisega seotud kulusid füüsilisest isikust teenuseosutaja maha arvata ei saa.
Juhul, kui isiku kogutulu ei ületa aga aastas 6000 eurot, siis teenuseosutamise käigus saadud summalt maksukohustust ei teki.
Ettevõtluskontot kasutav füüsiline isik
Füüsiline isik, kes kasutab teenuse osutamisel ettevõtluskontot (st teenuse osutamisel laekub raha ettevõtluskontole), eraldi kõnealust tulu deklareerima ei pea. Ettevõtluskontole laekunud summa maksustatakse automaatselt igakuiselt 20%-ga, kui kontole laekunud summa ei ületa aastas 25 000 eurot. Seda piirmäära ületav summa maksustatakse 40%-ga. Kuna ettevõtluskontot kasutades on isiku maksukoormus väiksem, siis ei ole lubatud maha arvata teenuse osutamisega seotud kulusid. Kuigi füüsiline isik ei pea ettevõtluskontole laekunud summat oma tuludeklaratsioonil deklareerima, tasub
meeles pidada, et ettevõtluskontole laekunud summa võetakse siiski arvesse füüsilise isiku aastatulu arvutamisel ning seeläbi mõjutab see isiku maksuvaba tulu suurust.
FIE
Olukorras, kus teenuseosutaja on otsustanud ennast registreerida FIEna, kuulub maksustamisele teenuse osutamisest saadud tulu ehk FIE’l on õigus teenuse osutamisel saadud summast maha arvata teenuse osutamisega seotud kulud. Ettevõtlusest saadud tulu tuleb deklareerida samaaegselt füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitamisega. Lisaks tulumaksule on FIE’l kohustus oma tulult tasuda ka sotsiaalmaks.
Äriühing
Asutades äriühingu ning asudest teenust osutama näiteks OÜ kaudu, on füüsilisel isikul õigus teenuse osutamise käigus saadud summast maha arvata teenuse osutamisega seotud kulud. Tulumaksu tasumise kohustus tekib äriühingul alles siis, kui äriühing jaotab kasumit.
OÜ kaudu teenuse osutamisel tuleb aga jälgida seda, et tegemist ei oleks nn OÜtamisega ehk olukorraga, kus füüsiline isik teeb aktiivselt tööd, kuid tasu selle eest ei saa. Töötasu asemel ei ole aktsepteeritav võtta äriühingust dividende, mille puhul on ühingu maksukoormus märkimisväärselt madalam võrreldes töötasu maksmisega.
Koostööplatvormide roll
Kuivõrd platvormi eesmärgiks on viia kokku teenuseosutaja ja tarbija, mitte pakkuda ise teenust, ei käsitleta platvorme üldreeglina tööandjana. Sellest tulenevalt ei ole platvormidel kohustust pidada füüsilisest isikust teenusepakkujale tehtavatelt väljamaksetelt kinni tulumaks või tasuda sotsiaalkindlustusmakseid.
Olukorras, kus platvorm käitub tööandjana ehk teenuseosutaja ja platvormi vahel on töölepinguline suhe, tekib platvormil ka kohustus maksustada teenuseosutajale ehk töötajale tehtud väljamakseid nagu töötasu.
Kokkuvõtlikult saab tõdeda, et kuigi jagamismajandus muudab tulu teenimise paindlikumaks, ei muuda see siiski maksude tasumise loogikat. Jagamismajandusest saadav tulu ei ole maksuvaba, kuid läbimõeldult teenuse osutamise struktureerimine võimaldab vältida tuludeklaratsiooni esitamisel tekkivaid ebameeldivaid üllatusi.
